IseEnesest

2012-01-31T23:17:00.006+02:00

Meie väike neiu saab peagi 7-kuuseks. Poole aasta parameetrid olid 8400g ja 72,1 cm. Hoiab saledat joont jätkuvalt. Toidukogused pole vahepeal suurenenud. Kaks tahke toidukorda päevas ja piima vahepeale. Hambaid jätkuvalt kaks. Selili naljalt enam ei püsi. Kõhuli keerutab end mööda põrandat edasi. Üritades end käpuli saada, libistab tagurpidi. Tihti tuleb Liisut laua või voodi alt välja päästa.

Täna lõunal hakkas lõpuks ka otse liikuma end käega tõmmates. Seega ROOMAB lõpuks ometi. Kui põlved, põrand, püksid ja sada muud asja nii libedad ei oleks, siis ka käputaks juba. Magamises pole mingeid muutusi. Ikka voodi ja silm kinni. Tõe huvides pean mainima, et kord kaks kuu jooksul ta tõuseb öösel üles. Teeb nalja, sööb kõhu täis ja magab edasi.

Deisi "kaotas" juba teise hamba 21.jaanuaril. Hetke seisuks on 2 kaotust ja 4 võitu. Eile hakkas ülemine vasak loksuma. Niiet piigal on hoog sees. Muidu temaga muret pole. Vahel läheb Liisuga hoogu. Siis vaja natuke korrale kutsuda aga nii armas on neid kahte koos vaadata. Deisi oli nüüd haige. Lõi 39 palaviku kaheks päevaks. Tänaseks on järel nohu ja köha. Kuna väljas ka nii külm, siis lasteaeda ei oleks nagunii viinud. Viimased uudised on, et terve rühm on puudu. Kes külma, kes haiguse pärast. Vot nii. Tema kodusviibimine aga hakkab vaikselt minu närvidele. Ta nii aktiivne.

2012-01-09T13:40:00.002+02:00

Ehtekunst jätab mind tavaliselt täitsa külmaks. On aga üks isetegija, kelle tegemistel hoian pingsalt silma peal. Tema viimase aasta vintage stiil on eriti armsaks saanud. Tema pühenudmus iga pisidetaili juures on eraldi märkimist väärt. Mdm-beadalot

Momendil käib tema blogis jagamine. Võimalus saada komplekti omanikuks. Oasle ja pane oma õnn proovile!!!

2011-12-22T21:46:00.004+02:00

Aega juba omajagu möödas. Lapsed kasvavad. Osad saavad juurde, osad kaotavad. Tihe aeg.

Lihtsalt paneb imestama, kui kiiresti tänapäevalapsed arenevad. Siiani paneb pead vangutama Deisi suurus. Kuhu see plika küll kasvab. 5,5 aastasena 122cm ja 24kg. Jalanumber juba 31-32. Appi-appi!! Samas ootasin suure õhinaga esimese hamba kukkumist. Vanuses 5a6k3p see sündmus juhtus. Täitsa äkki oli hammas näpuvahel. Esimene, mis tuli täpselt 5a2k tagasi.

Mõni päev hiljem näitas Deisi uusi purihambaid, millel otsad juba väljas. Seega kaotas ühe aga sai kaks uut asemele. Ees loksub juba ka teine. Seega hambahaldjal on tihedad töökuud ees.
See aasta oli Deisi lasteaia jõulupidu Vudilas. Vahva üritus. Kaks tundi kestis. Kuna algus oli kell 16.00 ja tunnike oli üritus ka väljas, siis oli Liisuga veits tegemist. Teatrit me kahjuks ei näinudki kuna kisa ja külma eest pistsime kahekesi suurde majja peitu. Hiljem oli sees meisterdamisi ja pillimängu ning muidugi jõuluvana. Selline masuaegne pikk ja kõhna. Nete-Liis oli omas elemendis lauluringis, kilkas kaasa ja oli suhteliselt heatujuline arvestades üle 2 tunni ärkvelolemist. Sel õhtul koju jõudes oli kogu seltskond läbi, täielikult.

1.Deisi-Anelle Vudilas 20.12 2. Nete-Liis isadepäeva pidu nov. 2011

Liisu sai uue luti ja enne vana hävitamist tahtis Deisi titaks olemist proovida.
Nete-Liis on praegusks 5-kuune juba. Olemuselt on ta endiselt ideaalne laps. Öösel magab 11-13 tundi jutti. Ärkab heatujulisena ja on üldse ääretult rõõmus laps. Tahab omaette nohiseda, samas oskab ka tähelepanu nõuda. Viimast sai ta omajagu kuna issil puhkus 2 nädalat ja siis ei käi ka Deisi lasteaias. Täna oligi üle pika aja esimene päev ilma suure õeta ja kohe mõju olemas. Omaette tekil susserdas end pidevalt kõhuli. Siiani oli keeramine peaaegu olematu peale esimesi keeramisi. Oleks ka aeg. Vanust selleks juba parasjagu. Hammastest ei saa ka Liisu juures mööda minna. Deisi pakkus oma hammast talle aga Liisu ei võtnud vedu. Oli mul detsembri alguses erakorraline arstikülastus, kui tarkusehammas põrguvalu tegema hakkas. Tuli oma hirmuga silmitsi seista ja minna. Hiljem kodus hakkasin Liisu igemeid masseerima nagu iga päeva ja esimese kiku serv oligi tunda. Õnneks ei olnud ige paistes ega tekkinud palaviku.

Juba 1,5 kuud saab Liisu lisatoitu. Kohe alguses ei suutnud ta maitsmisega piirduda. Ikka nii, et kõhu täis saaks. Ja isu on tal hea. Kaks korda päevas. Lõunal soolane ja õhtul midagi puuviljadega. Saime Hippilt kingiks pudrupaki ja see meeldis talle eriti. Samas panen rõhku ikka soolasele, et ei tekiks hiljem probleemi, et laps köögivilju ei söö. Kuna Liisu teine laps, siis olen igasugustest raamatutarkustest vabam, kui Deisiga. Liisu lemmikuks on kujunenud pasteedi võisai. Nii naljakas kuidas ta ümiseb mõnust seda mul süles süües :). Lisatoit pole seedimisele kuidagi halvasti mõjunud. Pigem vastupidi. Varem käis kakamine pikemate vahedega. Nüüd aga saame päevas ikka korra kirja.
Nete-Liis 5-kuuse andmed. Kaal 7900g ja pikkus 69,5cm. Kasvab õhtlaselt nii pikkusesse, kui laiusesse.

2011-11-08T15:05:00.003+02:00

Täna sai Nete-Liis linnukese kirja keeramises. Hoolimata mu igapäevastele meelitamistele siiani mingeid edusamme polnud. Nüüd aga kõrin käes ja rätik hunnikus kõhu all tuli esimene ära. Nii vahva!

2011-10-25T15:30:00.003+03:00

Kui õigel ajal kaameraga nina ette sattuda, siis saab sellise nunnu seeria. see pole mingi uudis enam, et Liisule meeldib magada. Ikka öösel. Päeval teeb kohustusliku osa ära aga ei enamat. Ööunne jäämine on meil aina varasemaks jäänud. Viimastel päevadel ei eeldanud üldse, et last kell 18.00 uinakule sättides ta magabki hommikuni välja. Kuigi nii tark olen küll juba, et panen igaks juhuks tuduka selga. magab ta sellest hoolimata täitsa hommikuni. Täna küll tegi häält kell 6.00 aga emme autopiloot suras luti suhu ja piiga venitas veel tunnikese unele otsa. Varsti on kella keeramine. Mis siis saab? Jääb lõunast juba ära :)

Hea ikka, kui ma ei peagi oma aega võtma poole kolmeni öösel. Saan tegutseda juba täitsa normaalsel kellaajal ja üritan üheks teki alla ronida.

Elu on lill!!

2011-10-18T23:03:00.007+03:00

Järjekordne kuu möödas. Strateegilised numbrid on pikkus 64cm(eelmine kuu oli ikka 61, mitte 63 nagu arst mulle kirjutas) ja kaal 6410g. kuuga juures 810g ja 3 cm. Kui pikkuses ja kaalus on Liisul väike edumaa Deisi ees, siis pea oli Deisil 2 cm suurem. Kolme kuune Nete-Liis on veidi riiakam. Hakkab vaikselt tujusid näitama. Samuti teeb häälekalt Deisile selgeks, kui talle miski ei sobi. Samas talle jubedalt meeldib, kui suur õde talle igasuguseid nägusid teeb ja temaga võimleb. Selles suhtes mul lihtsam õhtul. Pikali eriti olla ei taheta. Nii kui näpud pihku saab, on kohe ülakeha voodist lahti. Kõhulihased on päris head. Kõhuli oleme ka jõudumööda. Harjutame hoogsalt keeramist. Veel eriti hästi ei tule. Haaramine aga tuleb. Ühte Deisi ajast pärit krõbisevat mõmmiraamatut nätsutab mõnuga enne, kui käest lahti laseb. Juttu ja ila jätkub aga kõvasti. Ikka rusikas suus ja lalin taga läbi ilamullide. Vaatame, kas on kuu pärast kaks hammast suus nagu Deisil. Nii nagu Deisit ajab ka Liisut igasugune laulmine naerma. Proovi siis laps magama laulda. Magab jtkuvalt terve öö. Päeval kuskil 2-3 korda ja ühel korral neist 2 tundi.

2011-09-17T23:14:00.004+03:00

Nete-Liis kasvab nii et mühiseb. Juba 5,6 kilo ning 63cm. Taas kilo juures ja 4 sendimeetrit otsas. Oeh. Kõik muu nagu eelmine kuu. Magab öösel ärkamata. Päeval on uni rahulikum tööpäevadel. Siis elamine tühi ja keegi ei siiberda ringi kogu aeg.

Pead hoiame järjest paremini ja jaksu ka kauem kõhuli olla. Arst kiitis piiga hästi fikseerunud pilku?! Samuti oskas lapse pealt öelda, et emme oli raseduse ajal väga rahulik :) laps nii rõõsa-roosa. Lõpuks saime eelmine kord ära jäänud süsti ka kintsu. Liisu oli päris vapper. Loomulikult oli algul nuttu aga süles oli vaikus kohe. Puusad on korras uh järgi.

Deisi on jätkuvalt õe vaimustuses. Liisu veel kannatab ta rahmimised ära. Kuigi paaril korral olen märganud ta viltust nägu, kui Deisi talle läheneb. Muidu talle meeldib õde jälgida. Deisist on abi ka mulle. Mõnel korral on ta Liisu isegi magama saanud. Tema õpetas Liisule tudulapi selgeks. Nüüd Nete-Liis uinud puuvillasest lapike näo juures. Söötmised, mähmete vahetuste abistamine ja muu meelelahutus on Deisi puhul igapäevased. Loomulikult minu valvsa pilgu all. Ei usalda neid omavahele. Deisi rääkimistest hoolimata satub vahel hoogu. Ja mis on loomulikult väga positiivne Deisi poolt, ei mingit armukadedust. Eks suuresti ka tänu sellele, et Liisu on ideaalne beebi ja tema kõrvalt jääb rohkem kui küll aega ka suurema lapse jaoks. Kõik saavad oma aja!

2011-09-02T13:38:00.004+03:00

Olukorrast "riigis"!
Sügis läheneb jõudsalt. Sama ägedalt toimub meie pisi-preili kasvamine. Kasv 1k1n juba 59cm(+5) ja kaal 4600g(+1000). Deisiga võrreldes on tegu ideaalse beebiga. Kui alguses oli neid tissi-otsas-rippumise päevi ja teinekord õhtuti ka gaasivalud, siis nüüdseks on mured lahendatud. Vähemalt gaasidega. Siiani pole ühtegi magamata ööd. Samuti ei ole pikki kisamistunde nagu esimesega oli. RP-ga nii hästi pole läinud. Iga päev väheneb tuntavalt.
Muidu Liisu naeratab palju ja kõigile. Samuti on "jutustamine" juba päris hästi selge. Lepib ka üksi voodis lesimisega. Lutt, mis alguses suht vajalikuks osutus, on nüüd kasutu. Kaks korda nätsutab ja viskab minema. Deisi oli see eest täitsa sõltlane.
Jalutamised meeldivad. Enamik ajast magab aga on ka uudistamisi. Vannitamine on elu mõnusaim tegevus talle. Mõnuledes paneb vahel silmad kinni. Eks pärastised protseduurid võtavad laste arust alati kaua aega ja siis antakse ka häälekalt teada, et kaua võib.
Elu on lill!

ps. Alumisi pilte vaadates on nagu sarnased aga ikkagi tugevalt oma nägu. Meie lootus pruunide silmade suhtes pole veel kustunud ;)

2011-07-24T15:41:00.000+03:00

13.juuli õhtul heitsin 23.00 magama tundega, et järgmine päev pean hakkama oma sõnu sööma. Sain vaevalt neli tundi magada, kui vastik tuikav seljavalu mu äratas. Hetk hiljem oli ka kõhuvalu platsis. Hakkasin vaikselt pikutades aegasid vaatama, 10 minutilised. Paari tunni möödudes ei tahtnud enam voodis olla. Ringi kõndides veidike pikenesid vahed ja muutusid ebaregulaarseks. Kirjutasin varahommikul vennale facebooki õnnitluse ja andsin mõista, et ehk ikka saab kingituse järjekordse õetütre näol. Vastu hommikut sain veel tukkuda enne, kui ülejäänud rahvas ärkas. Kuni 11.30 ei toimunud suurt midagi. Et nagu oli ja ei olnud ka. Sai enne lõunat veel laste ja vanematega ujuma mindud. Väljas liikudes hakkas taas pihta ebaregulaarsed valud. Mingi hetk ei tahtnud enam kõndida ka ja nii istusin auto tagaistmel ja kudusin sokke :) Peale ühte käisime veel mehega Tartus poes. Seal läks olemine suht kahtlaseks. Kodupoole sõites tekkis väike ärevus sisse. Kodus mõtlesin, et täna jääb söök tegemata ja vaatasin oma koti üle. Viimased asjad sisse, pesust läbi ja minekut. Eelnevalt tuli Deisile asja selgitada. Õnneks läks hästi ja peale vastikut Tartu kesklinna läbimist lõunasel tipptunnil, olime 14.45 haiglas. Selle sõidu ajal oli ka mehe ärevus tuntav. Vastu võttis meid meeldiv noor ämmaemand. Kohe pandi ktg käima. Terve aeg valutasin kuskil 6minuti tagant. Teadsin juba siis, et koju lähme juba kolmekesi. Minu suuuureks üllatuseks ja rõõmuks muidugi oli avatus kell 15.30 juba 6cm. Seda siis alates kuskil 12-st, kui valud õues enamvähem regulaarseks läksid. Haiglasse jõudes olid vahed 5-7,8 minutit. Saanud selga haigla sexy-ürbi suunati mind kohe vastas asuvasse sünnitustuppa. Mees läks autost kotti tooma ja ämmaemand pani uue tita jaoks juba riided valmis ja pakendas instrumendid lahti. Et ikka kõik valmis oleks, kui kiireks läheb. Nii ma siis jalutasin pooltundi mööda palatit ringi.

Olemine oli suht normaalne alguses. Järgmise pooltunni istusin põhiliselt voodiserval. Kell 16.30 kutsus mees äe, et avatust kontrollida. Kartis kuulda, et midagi erilist muutunud pole aga võta näpust. Lootekott oli nii all väljas, et avatust kontrollida ei saanudki ja äe soovitas katki teha. Nõus. Peale seda oli selge, et täisavatus ja sinna lauale ma jäingi. Sel momendil oli jube hea pikali olla. Alustasin puhkumistega. Kella enam ei vaadanud kuna kõik käis kiiresti. Mingi hetk tekki "häda" ja algasid pressid. Esimene, teine, kolmas jne. Mingi hetk hakkasin alla andma. Tüüpiline enne lõppu ära kustumine. Teiste ärgitav sõna sundis edasi töötama. Siiski tekkis väike hetk, kui beebi jäi kitsamasse kohta kinni ja südametöö veidi aeglustus. Õnneks saime sellest üle ja peale ma-ei-tea-mitmendat pressi sündis meie preili. Kell oli 17.22.

Ise higist nõretav aga üliõnnelik ning mehel kergendus näost näha. Vaeseke pidi vist sõrmedest ilma jääma presside ajal, kui temalt tuge vajasin :) Beebsu hakkas kohe kõhul ringi sibama. Nälg oli suur aga minu püüdlustest hoolimata ei suutnud ma talle selili olles rinda anda. Nii me maadlesime üle tunni veel laual kuni mind õmmeldi ja seda tuli palju teha. Sain 2.astme lahkliharebendi. Vana lõige ise ei rebenenud ega andnud ka järgi. Ka seesmisi pisteid tuli palju. Oli piiga ju suur oma 36cm pea ümbermõõduga. Kaal 3838g ja pikkus 54cm.

Kuskil 19.30 sai beebi lõpuks riided selga ja papa sülle. Ja siis tissi otsa. Samal ajal toodi mulle ka süüa. Sai lausa sooja putru ja hiljem veel jogurtit. Mina söötsin piigat, mees söötis mind. Kõik rahul ja õnnelikud. Seekord oli endal olemine super hea. Peale esimest sünnitust oli hgb nii madal, et olin tilguti all ja omal jalal palatisse ei jaksanud minna. Nüüd aga oleks vist lausa maratoni võinud joosta. Kuigi jah, jalad ei tahtnud päris kindlalt veel kanda aga ise ma seekord ikka teisele korrusele perepalatisse kõndisin. Minu õnneks saime viimasele vabale palatile jaole. Palat nr. 1+3 ! Olime sel päeval viimased sünnitajad ehk kümnendad. Üks paar kaksikuid andis päeva tulemuseks 11 beebit.

1-päevane Nete-Liis

2011-07-02T15:19:00.003+03:00

Niisiis. Käsil 39. nädal. Lõpp juba paistab kuigi tunnet veel ei ole. Samas on teist päeva alakõhus torked, mis teevad olemise ärevaks. Minu lootus, et rauaga on kõik korras, kustus. Jätkuvalt langeb, nüüdseks 105. Võtan lisarauda lisaks ämma maasikatele, mis kaovad kastist minutitega. Momendil ei plaani sügavkülma panna kuna ei söö peale minu keegi teine kodus moosi. Seega kõik värskelt sisse. Peale sünnitust nagunii ei saa süüa. Seega kaal on uues kümnes nüüd. Sama lugu on kõhu ümbermõõduga. Mina aga rõõmus roosa rase. Viimane nädal kuidagi kergem olla. Isegi tänasest kuumusest hoolimata. Kui varem oli soov, et võiks kohe ära sünnitada, siis nüüd tahaks 11. juulini ikka ära oodata. Siis algab emal puhkus ja sõidavad Virumaalt siia toeks. Nii ei tekiks probleeme Deisi paigutamisega, kui asjaks läheb. Ega muidu ka on sellega korras kuna elame linna lähedal, kus käe-jala juures teine vanaema-vanaisa. Vahemaad ei ole pikad. Aga siiski parem, kui ei pea keset ööd last kuhugile vedama hakkama. Seega 11. juulini ühes tükis! Pean oma koristamise tuhinat veidikene veel taltsutama. Kott on juba 1,5 nädalat pakitud. Vanker ja turvahäll ootavad uut preilit. Sama lugu kahe suuuuuure sahtlitäie roosade riietega. Niiet kui see momendil preili on endale vahepeal miskit juurde kasvatanud teatud kohta, käib kutt järgnevad pool aastat roosas ringi.

2011-06-07T20:42:00.002+03:00

Vaikselt tiksun lõpupoole. Eelmine nädal jäi kõhutõve tõttu tavapärane äe visiit ära. Täna sain siis 5 viimase nädala tulemused. Mainima peab muidugi head päeva valikut linnas patseerimiseks. 32 kraadi suht "hea" selleks. Õnneks pidasin ikka vastu. Võeti verd, piss korras. Kõhu ümbermõõt 3cm suurenenud, vererõhk normis, paistetusi pole. Loomulikult parim uudis see, et kaalu juures vaid 1,7kg. Kokku seega täpselt arvutades 13,8kg kuu enne väidetavat sünnitust. Pole paha ma ütleks. Piiga siiani peaseisus. Kolme nädala pärast tagasi, siis ka vereanalüüsi tulemused teada. Enesetunne annab lootust, et hemoglobiin eriti kukkunud pole. Lõpetuseks väike pildiseeria.

2011-05-11T11:15:00.003+03:00

Loodetavasti on haigustega nüüd piiiikaks ajaks kõik. Piigal käimas teine lasteaia nädal ja mina mõnulen üksi kodus. Lõpuks ometi on aega enda ja beebi peale mõelda. Eile saigi ämmaemanda juures käidud. Kõik normis, välja arvatud kaal. Seda oli ka karta. Mis ikka juhtub tüsedusele kalduv rase, kes on sunnitud haige lapsega 1,5 kuud peaaegu täielikult tubasel režiimil olema. Aga viimase paari kuuga juurde tulnud 10 kg hirmutab küll. Samas jälle, kui täis 32 nädalat ja kokku tulnud juurde u. 13 kg. Oleks nagu nomris kõik. Igatahes järgmine kord ma +5 näha küll ei taha kaalule astudes. Kõhu ümbermõõt 104cm tähendab, et saab garderoobi täiendada kuna isegi pluusid jäävad väikeseks, pükstest rääkimata. Aga kõige suurem ja hullem ostlemine on veel ees. Vanker. Üks sõna JUBE!! Arvatavasti võrdub maja ostmisega kuna meie auto ostud küll nii vaevalised pole olnud.

2011-04-29T01:30:00.002+03:00

Et mis seis on?! Möödas on kaks nädalat. Esmaspäeval läheme end ette näitama ja loodetavasti saab teisipäeval lasteaeda. Tahaks rahu ja vaikust. Peale eelmist hala-postitust on kõik hästi. Deisiga vähemalt. Minul käib kõik siiani nagu jo-jo. Deisi aga on saanud kõik vana tagasi. Sama kõva ja vastu vaidleva hääle, mis ennem. Enam pole piiksuv beebi-porgand. Sama vana jonni, mis hooti peale tuleb. Oma nõudmised jne. Vaid kontidele kuluks veidi rammu ära. On teine selline sire modellimõõtu juba. Ei ole enam meie natuke tontsakat piigat vaid peenike beib. Aga see tal mingi kasvuperiood. Pole seotud pealesunnitud kahe nädalase dieediga. Seda ta lihtsalt ei pidanud. Juba terve nädala on söönud täitsa tavaliselt. Olen kurku piilunud ja seda kattu ei paista enam olevat. Ammu enam pole ta midagi kurtnud ka.

2011-04-21T21:32:00.002+03:00

Elu on momendil täielik jo-jo. Ainult ma pole tuvastanud kelle käes jäme ots on ja kes see jobu on kes peal üles kerimist kõik alla tagasi lööb. Eile oli ideaalne päev. Piigaga mingeid muresid polnud. Sai söödud, lõbus, mängis. Enda kurgujamast hoolimata oli olemine ka mul okey. Täna aga on kõik vastupidi. Mitte miski ei lähe. Täielik masendus peal. See mida eile söödi, täna enam ei saa või ei taha. Minu olukorras, kus niigi üle keeratud hormoonid, ei kannata mingit virinad ja vigisemist. Kõike seda veel vähemalt nädalajagu ees. Ning karta on, et mingi hetk läheb hullemaks (kattude eemaldumise aeg). Ei taha enam.

2011-04-18T21:12:00.004+03:00

Lõppemas on neljas päev taastumist. Siiani on kõik päris hästi. Reedel koju jõudes nõudis piiga kohe süüa- sooja juustusaia maitseainega. Kuna ta meil eriline jogurti/kohupiima sööja pole, sai püreesuppi proovitud. Ikka külma. Edasised päevad on kulgenud kartulipüree söömisega. Üritan ise loov olla ja seda ka erinevate juurikatega segada. Mingit liha sisse panna. Jäätist sööb natuke vastumeelselt ja seda ka vaid mahlakat. Muidu ta ei kurda üldse. Alles tänase päeva jooksul on mõned korrad valu pärast nutnud. Kui on aeg, siis saab siirupi sisse. Kui mitte, peab aitama külmakott ja tähelepanu juhtimine mujale. Efferalgani siirupit kulub palju. Esimene pudel(90ml) kulus kolme päevaga. Sai antud iga lubatud aja tagant, va. öösel. Nüüd teise pudeliga jälgin rohkem piiga olemist ja annan vastavalt vajadusele. Aga üle 6 tunni vahet pole olnud. Netist lugedes ja meie olukorraga võrreldes läheb meil ikka väga hästi. Arvan, et ehk väikelastega nii ongi. Juba haiglas panin tähele, et täiskasvanud olid suht hädised lastega võrreldes. Loodan, et need nädalad lähevad kiirelt. Pidevas häireolekus olemine on päris kurnav. Suur õnn, et ööd on vaiksed ja saab ilusti hommikuni välja puhata. Oma söömisi jälgisime ka esimestel päevadel. sai lapsest eemal oldud sel ajal. Et mitte liigselt ahvatleda ja ärritada. Nüüd ta juba teab, et enamus asju süüa ei saa, paneb kurgu valutama. Külmkapi ukse avanemist ei pea ka kartma kuna asi selge. Elame veel!

14.aprill- opipäev

2011-04-17T13:33:00.007+03:00

8.00- registratuuris 8.40- saime palatisse kolmandale korrusele. Piigale pandi tuimestavad kreemid käele. Küsitlust täites jõuan järeldusele, et täitsa terve laps ju. Saame kapi ja vahetame riided. piiga pirtsutab haigla koledate riiete üle. Puha sinine ju aga see poiste värv. 9.10- vahepeal on kaks opile läinud. Üks teismeline ja väike, umbes Deisi vanune, tüdruk. Kõhu-Liisu hakkas ka madistama. Ega see ootamine ebamugaval toolil talle eriti meeldi. Ega mullegi. Piiga on ainukesena rahul. Mängib uute asjadega koridori vaibal. Üks väike poiss tuli enne meid üles. Vaeseke on täitsa hirmul. Istub vaid issi süles ja ei suhtle üldse. Tema on veel arvatavasti enne meid, kui hiljem tulnud väike vene tüdruk ennem ette ei võeta. Olen kuulnud, et vanemad jäetakse lõppu. Suudavad kaueb joomata-söömata olla. Siiani pole Deisi kumbagi meelde tuletanud. Õnneks. Pidevast sagimisest hoolimata suht vaikne. Deisi ja vene piiga vaid madistavad ringi keelust hoolimata. Hirmu ei paista kuskil. Ootame. 9.37- läks see õnnetu poiss issiga. Paistab, et järgmisena meie. Vahepeal käis vene piiga kanüüli panemas. Kisa oli kaugele kosta. Närv tuleb sisse. Deisi mängimisele vahelduseks pikutab voodis. Enne kümmet tuuakse üks tüdruk palatisse toibuma. Adenoidid lõigatud. Siiski võetakse meid enne venelast. Peale 10.30 kutsutakse opiblokki. Pannakse kanüül. Piiga hakkab nutma, kui nõela näeb. Jutt ei aita vaid füüsiline jõud ja asi saab kiiresti tehtud . Ka nutt haihtub. Enne lauale minemsit tuuakse paar last toibuma tilgutite alla ja piiga mängib suurt õde ja läheb lohutama neid. Lühikese ajaga saab temast toibumistoa lemmik :) 10.50- kõnnime lauale. Eelnevalt vaatab arst veel kord kurgu üle ja fakt jääb faktiks. Mandlid ON koledad ja lõigatakse koos adenoididega. Piiga istub lauale. Arstid õmberringi asjatavad sõbralikult. Pannakse südamemonitoti andurid. Ei mingit hirmu. Samas pikali ei viska. Hakatakse rohtusid sisse laskma. Kolmas, valge sisuga, süstlatäis on kibe ja Deisi hakkab vigisema. Kuid kohe vajuvad ka silmad kinni ja AEG LÄKS. Kõnnin ringi, istun palatis, olen trepil. Kõige jubedam aeg. Siis tekib esimene tõsine hirm, mure... Enam pole miskit minu teha. Ainult oota, mis edasi saab. Helistab P.-le. Kõne lõpetades juba kutsutakse mind. 11.30- kõik on möödas. Kui toibumistuppa jõuan, mässab Deisi narkoosisegaselt voodil. Kratsib käega nina ja ei kuule midagi. Kõik kohad verd täis-nägu, käed. Korra sõidutasime ratastooliga pissile. Seal suudab kuidagi ennast püsti juba hoida. Puristab verd mulle peale. Voodisse tagasi jõudes jääb magama lõpuks. Antakse hapniku ja valuvaigistit. 12.45- tõuseb ja on juba selgema mõistusega. Viin ta palatisse. Ees ootab neli last. Telekas on saadud vahepeal mängima ja see aitab teda rahulikuna hoida. Juhib tähelepanu mujale. Vapralt istub voodil. Teised magavad. 13.00- söögiaeg, emmedel, kes ööseks jäävad. Ja meid on kaks. Tee ja puder. Piiga läheb kruusi nähes veidi pöördesse. Juua ju pole saanud eelmisest õhtust saati. Just vajalikul hetkel tuleb valvearst ja vaatab olukorra kurgus üle. Kõik on normis ja talle tuuakse vett lõpuks ometi. 13.30- Deisi jääb magama. Kõrval voodis vene poiss tõuseb ja kukub marutama. Jube. Hüsteeriline. Arste ligi ei lase. Hädavaevu saavad talle rohu sisse lastud. Deisi magab õndsalt selle möllu sees. Kolm adenoidideta last saavad koju.Õudusega tõden, et hüsteerilise venelasega jääme ööseks palatisse. Oh jumal! Kohvi tahan, jubedalt ja korraliku süüa. Pudrust paar ampsu võtsin, maitsetu löga. Aga paraku pole Deisi ainuke piiga kelle eest hoolitsema pean ja sunnin ennast edasi sööma. 14.30- Deisi ärkab. Poiss magab. Mängisime koridoris. Millegi üle ta ei kurda. Isegi räägib kuigi keelan teda. Joob tasakesi vett. Vasakut kätt hoiab nagu primadonna. Ju see valutab opieel sisse antud rohtudest. Kurguga probleeme pole, laseb ilusti arstidel vaadata. 15.30- saab esimese valusiirupi. Enne sõi jäätist ja kurk hakkas valutama. Nutab, on närviline. 16.30- tuleb issi. Jalutab piiga süles koridoris. Piiga ikka natuke rahutu. Hooti nutab vaikselt. Vene poiss märatseb jälle peale magamist. Väike jutuajamine õega ja kella viieks paigutatakse meid neljandale korrusele peretuppa. Ma muidu mõtlesin endale ka juba rahustit küsida. P. nägemine viis ka veidi rivist . Üles jõudes oksendab piiga peale mõningast mängimist toa põranda verd täis, kaks korda. Õnneks ütles õde, et see normaalne kuna lapsed ikka neelavad verd alla. Õnn, et issi veel meiega oli. See vaatepilt oli võigas. Enne kuut jääb piiga magama. Pool tundi hiljem saadan P. ära. Pisarad silmas. Kahju, et jääda ei saa. Õde tegi vahepeal penitsiliini süsti magavale piigale. Jään üksi lapsega. Vaatan kella, loen tunde, minuteid järgmise paratsetamooli annuseni ja loodan, et ta enne üles ei ärka. Valve vahetus. Loodan, et piiga rohkem ei oksenda. Saaks miskit sisse sööta, st. jäätist. Varsti 24h söömata. Maga, tibu, maga! Kõik nii vaikne sel korrusel. Kurb hakkab. 19.15- piiga tõusis. Kurtis valu. Toodi kraadiklaas (37) ja uus siirup pool kaheksa. Peale seda viskas pikali ja jäi kohe magama tagasi. Jesss! Järgmine siirup seega 23.30. Jälgin kella aga samas üritan ka ise pikali visata. Siin palatis on kaks voodit. Ei pea,toolil kangelt istuma nagu all. Samas kõhubeebi hakkab möllama niipea, kui pikali viskan. Iga Deisi liigutuse peale on silmad lahti ja loodan, et ei tõuse veel. Kell on kümme. Olen vist vahepeal maganud kuidagimoodi. Aeg täis, jess! Piiga magab edasi. Magab ka siis kui südaööl tuleb õde uut süsti kanüüli tegema. Mingi aeg jään ka ise magama. 3.00-Piiga ärkab. Mul paari tunnine "mälukas". Järelikult magasin. Käime pissil. Joob vett. Annan rohu, mis õde õhtul valmis kallas. Loeme raamatut. Küsib papa järgi. Natuke enne nelja oksendab kolmandat korda. Seekord on hele-hele rögane vedelik, natuke vana verd, pruunikat. Õde ei näe probleemi. Loodame, et NÜÜD on kõik. 5.00- piiga magab. Jään ka ise kuigi tean, et kell kuus tullakse ja äratatakse üles. On kraadimise aeg- 37,7 juba. Uus rohi. 7.00- ikka veel magab. Peaks rohtu võtma ja sööma aga magab. Pool tundi hiljem panen teleka käima ja hakkan vaikselt üles ajama. 8.00- sõi väikese topsi jogurtit. Hoian vargsi näpud peos, et sees püsiks. Korraks mainib kõhuvalu aga õnneks püsib toit sees. Tunni möödudes proovis natuke kohupiima ka. Seedimine juba töötab. Naerame tasakesi tema pussude üle :) Tasapisi hakkab välja ilmuma meie kraaka. Enam pole narkoosist paistes näoga tundmatu. Ei jõua ära oodata millal koju saak. P. on tööl aga ootab meie kõnet, et järgi tulla. Lõpuks pool kümme kutsutakse alla. Arsti nähes piiga võpatab esimest korda. Oli ju sama tädi, kes magama pani ja lõikas.Aga saan selle viimase päeva jooksul korduva tõestuse, kui vapper meie laps on. Ilusti seletades saab kõik selgeks ja kuuletub korraldustele. Ja ei peagi lõputuid mänguasjalubadusi andma :) Lõpuks kirjutatakse meid välja ja enne kella 11.00 15. aprillil oleme OMA KODUS.

2011-04-13T11:19:00.002+03:00

Totaalne ahastus on :S
Eile spetsialisti jutul käies, saime üllatuslikult juba homseks opile aja. Samas sai tõeks kartus, et ka mandlid lähevad eemaldamisele. Verenäit pidi nii jube olema, et iga arst läheks selle peale pöördesse. Täna on veel ees uus vereproov haiglasse kaasa võtmiseks. Ma, loll, hakkasin googeldama ja nüüd suutnud end pöördesse ajada homseks. Kuigi kaasa pakkus ennast lapsega koos minema, ma siiski keeldusin. Ega mul targem kodus istuda. Momendil tunnen end füüsiliselt hästi. Aga hirm on sees. Kuidas ja kas üldse peaks piigat ette valmistama homseks?! Ei oska midagi öelda. Vaid seda, et järjekordne arstile minek ja ta peab vapper olema.

2011-04-01T13:13:00.002+03:00

Aina põnevamaks läheb. Perearsti juures pilt ja vereproov tehtud ning saatekiri spetsialisti juurde olemas. Paistab, et on opile minek piigaga. Kui pilt näitas 3/4 ninaneelu sulgemist. See tähendab vaid veerandik hingamisruumi. Ja veres põletikunäitajad ka kõrged s.h. ka kurgumandlite kohta käiv näitaja. Nüüd jääb vaid loota, et mandlid veel hullemaks ei läheks ja ehk peale adenoidide opi tõmbuvad tagasi. Muidu saab vaene laps kaks oppi järjest. Prrr...

2011-03-24T10:48:00.004+02:00

Eluke nüüd seal maal, et käsil teine nädal puhkusest. Ei-ei, mitte SEE puhkus. Mul muud "jama" saada lausa 41 päeva. Dekreeti alles aprilli lõpust. Need arvukad puhkusepäevad päästsid mu. Ei tea, kas vanus või miski muu viie aastaga nii palju mõjutab aga seekord kuidagi raskem. Deisit kandes pidasin peaaegu dekreedini vastu. Või siis olin tol korral esmarasedana loll/rumal ja ei osanud ennast hoida?! Eks üks peamine põhjus on teatud valutav koht, mille vastu pole muud rohtu, kui puhata, pikutada, istuda jne. Tööl 12 tundi jalgadel olles pole see eriti reaalne ja paraku ei ole seal ka võimalik lühemaid päevi korraldada. Nii ma siin nüüd kodus mõnulen. Kui haige lapse kantseldamine sinna alla käib.

Kahjuks jah on see talv meie pere naispoolele karmim, kui kõik eelnevad. Ise olen kaks korda haiguslehel olnud ja ühe korra sain sülle kukkunud vabade päevade ajal külmetusest lahti. Deisi Anelle samamoodi hädas palaviku jms. Kolm päeva sai aias käidud ja täna hommikul taas kuum. Aga mis ikka oodata, kui sellise jubeda tuulega õues käies käed ja jalad märjad on. Vesine ju igal pool. Selles mõttes tunnen sel talvel ennast "normaalse" lapse vanemana, kelle järeltulija käib nädal lasteaias ja kaks nädalat ollakse kodus haiged. Siiani oli ta üks tervemaid lapsi.

Deisi Anelle on tänase seisuga 4a 9k 24p noor :) Kaalub kuskil 21-22kg ja pikkus u. 114-115cm. Samas riideid ostan juba suurusele 122. Viimasel ajal ta ei oska seisukohta võtta kumba rohkem ootab. Kas oma sünnipäeva 26.mail, kui ta viieseks saab ja talle kaua oodatud roosa rattakiiver kingitakse. Või siis väidetavalt väikese õe sündi keset juulit, et temaga jalutamas käia, pampersit vahetada ja mänguasju talle osta :D

2011-01-12T12:21:00.004+02:00

Nagu selle blogi pealkiri mõista annab, toimub kogu blogindus iseenesest. Et nagu kuidas juhtub, mis just momendil tähtis on. Ilma kindla teemata.
Kuuldes ja lugedes iga päev rõõmsaid beebiuudiseid pean ka lõpuks asja ametlikuks tegema.

Millalgi juulis, keset suurt ja kuuma Eesti suve peaks meie pere ühe liikme võrra suurenema. Esimesed rasked kuud on möödas. Esimesed kilod alla võetud. Loodan peagi ikka suurenevaid numbreid kaalul näha. Ega seda ülekaalu nii palju ka pole, et vaid alla võtta. Pool päeva kestvad iiveldamised unustatud ja suuremad uned praeguseks magatud. Täpselt õigel ajal ka esimesed liigutused ära tuntud. Seega kõik on hästi nii minu, kui beebiga. Sugu veel ei tea aga esimesel võimalusel uurime järgi. Aimdus/tunne, ema intsinkt jne. annab ühes suunas teada. Eks paistab kas õieti.

Kuna piigaga kogemus ees olemas, siis seekord sai tööl juba suht alguses teada antud. Nüüd on suur lootus juba märtsiks koju jääda. Tunnen, et mu vaim vajab seda ehk isegi rohkem kui keha. Seega on elu ise siinsele blogile uue suuna andnud, mis peaks puhuma hea mitu aastat :D

2010-09-09T20:29:00.011+03:00

Hei taas!

Märkamatult kuum suvi lõpuks möödas ja käes minu lemmik aastaaeg. Samas pole meelt mööda selle ajaga kaasnevad "lisandid". Kaks kolmandiku perest on nohu käes. Piigal juba läheb üle aga endal nina paks otsas.

Tänu kuumale suvele veetsime enamiku oma puhkusest Virumaal minu vanemate kodus. Natuke sai vanemaid ka aidatud talvepuudega aga enamiku ajast üritasime selle palavuse üle elada. Sai palju meres käidud. Meie piiga, kes algul keeldus vette minemas on nüüdseks täielik kala. Mõned pildimeenutused suvest 2010.

1. Väike Maili

2. Mattias

3. Deisi Anelle

4. Õde lastega külas

5. Deisi Kohala hobustega

6. Luunja jaanituli

7. Deisi Anelle = kala

****************************************************************************

Sügis tähendab seeni ja neid me oleme korjamas käinud. Kui turg on viimasel ajal suuuuuuri kivipuravike täis, siis meie saak piirdus kukeseente ja pilvikutega. Esimesed meile ja pilvikud ämmale-äiale.

pildistas Deisi Anelle

Armas avastus kodus puhastama hakates.

2010-07-07T22:11:00.005+03:00

Huvitav kummale meeskonnale Luunja kohal kogunevad äikesepilved kurja kuulutavad? Või ei tule ka seekord luuavarrest pauku nagu eile. Tahan vihma, palju, et paljajalu lompidesse plätserdama minna :) Nagu lapsepõlves Kohalas. Kisuks ka piiga välja. Mõõõõnus!

Saime täna ikka linna piigaga. Kui muidu ei raatsi hommikuti tõusta isegi selleks, et piiga 200m eemal lasteaeda viia viimasel minutil, siis linna minekuga on teised lood. Kus sa siis magad, kui ees terendab vaba voli linnas ringi käia ja šopata (puhkuseraha!). Sellises olukorras saavad naised helikiirusel omad toimetused valmis. No problemo!!

Väga õnnestunud päev oli. Piiga oli lihtsalt võrratu, kui mitte arvestada tema ära kadumist Lõunakeskuses. Kõigest pool minutit silmad mujal, olles eelnevalt ära minemist keelanud ja läinud ta oligi. Mu oma töö juures. Ausalt , jutid käisid seest läbi. Olin juba suundumas turvade ja infoleti poole, kui ta naeratades selja taha ilmus. Pikk seletustöö teemal, miks niimodi teha ei tohi. Palju sellest temani jõudis, eks järgmine kord näeme. Üldse on igasugune minemine viimasel ajal probleemiks. Samuti teeb muret täiesti vaba suhtlemine võõrastega. Kui mõni pahalane peaks käest kinni võtma ja eemale viima, siis usun, et ta läheb kõhklusteta. Jube. Tuleb hakata veel rohkem sel teemal temaga vestlema.

Linnast saime kõik, mis vaja. Plikale sandaalid poole hinnaga. Ealeski ei raatsi 400.- sandaale paariks kuuks osta. Pool sellest on suht norm. Ja muidugi on tegu roosa värviga. Eile üritasin pool päeva piigat nõusse saada, et juuksurisse minna. Kaua ma nüsin ta tukka, rikun veel ära. Aga seekord veel ei õnnestunud. Lisaks momendil pisikeste tüdrukute seas populaarsed vidinad nagu Hello Kitty ´ga juuksekummid (kallid aga vajalikud) ja Pet Shop loomake. Need on nii armsad loomakesed :) Peaks Tartu Mänguasjade muuseumis ära käima, et meelde tuletada oma lapsepõlve vahvaid lelusid. Muidu liiga tihti kadestad tänapäevalapsi tohutu valiku pärast. Kõrvalt on lahe jälgida milliseid lugusid ta oma veel nelja loomaga välja mõtleb. Peamine tegevuskoht on mamma poolt kingiks saadud miniköök.

Vahepeal on müristamine vaibunud. Mees ennustab Saksamaa võitu. Mu jaoks pole vahet, kes. Loodan, et läheb penatli löömiseni välja. Vot see on põnev!

2010-07-07T00:59:00.005+03:00

Tere

Mina olen Tiia aka Sapsi ja selle blogi omanik.
Nagu öeldakse, et vahepeal on palju vett merre voolanud. Eriti tabav on see tänavuse kevade kohta. Õnneks me kolmandal korrusel ja ujutamise ohtu veel sel aastal ei tunnetanud :) Samas eramaja naabrid olid jamale vääääga lähedal. Hoovist kanuuga otse jõele :) Me oma rõdult veel kala püüda ei saanud .

Hakkasin juba kirjutama sellest jubedast suvekuumusest, mis täpselt minu puhkuse ajaks Eestisse saabus. Aga näedsa, sadama hakkas. Kaks päeva ujutas Tallinnat. Nüüd jõudis lõunasse ka. Õnneks ilma välgu ja müristamiseta. Pidime piigaga hommikul linnapeale minema. Nja, vaatab, mis seis selleks ajaks on.

Ühesõnaga jah, elame veel. Üritan siia aegajalt sattuda. Võiks ju. Kui just tööl ei ole või vardad käsi klaviatuurist eemal ei hoia. Jajah, ikka käsitöötan. Sellest ei saa üle ega ümber.

Natuke nalja teemal rõdu kauniks.

Eelmine aasta sain ämma käest kastidesse lilli(ei mäleta nime). Sügisel ei viitsinud kaste korralikult tühjendada ja nii tõmbasin kuivanud juurikad lihtsalt välja. Ühest kastist aga kätte ei saanud. Ok, jätsin nii nagu oli. Vahet pole ju. Kevadel hakkas selles kastis miskit rohelist pead tõstma. Arvasin, et vana juurikas(ikka otseses tähenduses) on uuesti kasvama läinud. Mida suuremaks taimed kasvasid, seda rohkem pani kukalt kratsima. See nüüd küll sama lill pole, mis eelmine aasta. Aga noh, peaasi, et midagi ikka kasvab. Istutasin ühe tundmatu taime ka teise kasti. Kui need tundmatud olid juba rohkem kui poolemeetrised ja õitsema hakkasid, tekkis täielik blondiini tunne (sry, heledad pead). Need ju päevalilled!! -hallo :) Söötsime neis kastides talv läbi linde, päevalilleseemnetega ja nokkides tallati neid ka mulda. Nii need varred mulle sinna kasvasid. Ehtne maalaps küll, ei tunne päevalille ära :P

Maila, maale tuleme, millalgi lähiajal. Paar päeva oleme Krista juures Võiveres ka.

2009-11-28T21:39:00.003+02:00

Piiga istub kolmandat tundi laua taga ja värvib raamatut, mille jõuluvana eelmine aasta tõi. Milline püsivus :) Poole silmaga vaatab Jääaega ka.
Endal on mingi tühi periood käimas. Natuke oleks käsitööd vaja teha aga mis olulisem, palju rohkem veel TAHAKS teha, kuid "miski" seisab ees. Haapsalu sall ootab pitsi näiteks. Aga jah. Momendil on elu suht tuim. Vähemalt pole keegi haige. Hea seegi..

2009-10-22T01:28:00.003+03:00

Nii tüüpiline.

Siia satun ikka siis, kui miskit kurta on.

Ok, teen ruttu.

Piigal õnnestus oma esimesed õmblused saada. Esmaspäeva õhtul lõunakas vastu treppi. Ei saa ju lapsele ette heita, et ta tädidega koos uisupiruette tahtis teha. Vist öeldakse, et esimese asjana tuleb kukkumine ära õppida, isegi "kuival maal". Läks veidi kehvasti ja arstitädil tuli kaks õmblust otsa ette teha. Õnneks on kõik korras. Tukk varjab kõik ära. Järgmine esmaspäev läheme niite välja võtma. Ei tea mis nad seal Maarjamõisas talle tuimestuse nime all enne õmblemist süstisid, kuid piiga paneb nagu ahv ringi. Jube energiline. Eks selles ka oma "süü", et ta ju kodune. Lasteaias harjunud oma energiat hoogsasti kulutama. Ma õnneks nädalavahetusel tööl ja piiga issi mure :)

Muidu elu täitsa jonksus. Rütm on paigas lõpuks ometi. Nüüd peaks veidi endale mõtlema. Väikesed plaanid on. Eks paistab mis novembris selgub. Siis ka lähemalt ehk.

2009-08-17T23:38:00.002+03:00

Oi kuidas mulle ei meeldi probleemide lahendamine. Peidaks pea liiva alla ja eks viimase hetkeni ka seda taktikat kasutan. Seal liiva all saab igasuguseid keerkäike mõeldud, lahendusi ennustatud jne. Aga praktika näitab, et lõpptulemus ei kujune üldse raskesti saavutatavaks. Tuleb lihtsalt endale kindlaks jääda ja RÄÄKIDA, oma mõtted sõnadesse panna.
Momendil olen kahevahel, kas nõuda oma õiguseid nüüd ja praegu või hoida omapoolne vastutulek tuleviku tarbeks tagataskus. Ühest küljest oleks teine variant kasulik ja leiaks ka rakendust, olen selles täitsa veendunud. Samas see annaks esialgu teisele poolele "õiguse" mööda hiilida minu õigustest ja ka seadustest ning suurendada oma arusaamist, et nii käituda ongi igati loomulik ja vastupidist väitvad tegelased on lihtsalt tüütud putukad keda suure suu pärast terroriseerida ja ähvardada. Tegelikult antud situatsioonis ei olegi mina see, kes peidus kükitab.
Teine osapool loodab, et teema jutuks ei tule ja ei peaks tekkivat probleemi lahendama.
Krt, liiga palju on praegusel ajal vaikivaid, hirmul inimesi. Kel hääl, see tehku end kuuldavaks.

2009-06-26T21:04:00.003+03:00

Juhuu..
Esimene päev see nädal ilma palavikuta. Samuti on taastunud söögiisu. Samas kahtlen, kas ikka on angiin kuna mingeid muid hädasid nagu poleks. Ma ei tea. Loen netist, et see jube vastik, valus ja mida iganes veel. Meie piigal ei miskit. Kõrge palavik oli ainus mure. Luninis ju räägiti kõrgest põletikunäitajast. Aga mandlite pealt võetud proovi ei mainitud üldse. Mine tea mille pärast need näitajad kõrged olid. Eks teeme ravi lõpuni, kuid jah... paneb imestama. Käies piiga asjadel lasteaias järel sain teada, et ei ole meie ainuke tema rühmast, kes angiini diagnoosiga kodused.
Vähemalt saan homme tööle minna. Tänase päeva puhul tuldi vastu ja saadi minuta hakkama. Nädalavahetusel on õnneks issi kodus ja laps valvatud.

2009-06-24T21:58:00.004+03:00

Häid lõppevaid pühi!
Minul jäi see aasta tuli nägemata. Piiga valmistas halva jaaniüllatuse ja jäi angiini. Eile hommikust saati on palavik üle 39. Täna lõunal käisime Luninis ära ja sealt ka diagnoos. Põletikunäitajad olid veres suht kõrged. Läbivaatusel mainis arstionu mandlitel kattu aga mitte plekke/laike. Ehk see on hea näitaja ja saime kiiresti jaole. Saime rohud kätte ja nüüd ravime kodus. Minu teadmised angiinist on olematud. Seega ootan siia sattunutelt soovitusi mida teha.

2009-06-22T23:25:00.001+03:00

Minge välja päikest püüdma ja grillima!
Ärge siiberdage mööda kaubanduskeskuseid!
Tahan ka jaani pidada krt!

2009-06-15T20:15:00.003+03:00

Paariks päevaks taas onlines.
Sai viis päeva järjest tööl käidud. Uh. Rohkem nii ei tee :S Kuigi rahaliselt, mis oligi peamine põhjus, tasus ära aga nii keha kui vaim on väsinud. Nüüd vaja kahe päeva jooksul end veel kaheks päevaks ette valmistada, siis saab pikka nädalavahetust nautida. Täna jätsin piiga koju, et koos üks tore päev veeta. Kuigi väsimus murrab, siis ometi on lapsega vaja tegeleda kuna viis päeva pole praktiliselt näinud. Käisime linnapeal, mängutoas ja poodides. Täna oli lausa lust temaga liikuda. Käitus korralikult ja kõndis ise. Koju sõites jäi bussis magama. Nüüd postimees.online lugedes oli tark tegu täna linnas käia. Paistab, et homme on suur kaos igal pool. Saangi kodus rahulikult oma Noro lõnga kududa. Piiga läheb ikka aeda, sest emmel vaja omaette ka puhata :)
Tööl käimisel on üks suur pluss. Mitte üks palk peres juures. Vaid see, et issi on "sunnitud" lapsega rohkem aega veetma. Siiani oli ju emme kogu aeg kõrval, olemas. Nüüd aga tuleb issil ise hakkama saama näiteks lapsele kapist riiete otsimisega ja kõhu täitmisega. Samuti lõbustamisega tegelema. Laupäeval enne suurt äikesetormi jõudsid Elistveres käia ja Kalevipoja teemapargis. Samuti käiakse õhtuti enne mulle järele tulemist Laululava mänguväljakul. Ausalt, varem meie peres nii ei olnud. Ma võin näiteks ühe käe sõrmedel üles lugeda kordi, kui meie issi lapsevankriga on üksi jalutamas käinud.
Tubli issi! Laps rahul ja emme ka :)

2009-06-03T11:01:00.002+03:00

Juuni käes ja mul kaks ametliku tööpäeva seljataga. Mis muljed, tunded? Ausalt? Raske, väga raske.Esmaspäeval olin täiesti üksi kuna eelmine nädal lasti veel üks abiline lahti. Seega tuli teha kolme inimese tööd ja see oli leebelt öeldes karm. Alates hommikust 6 tundi jooksmist (tööpäev on 12 tundi). Ülevalt alla, alt ülesse. Enamik asju olid uued. Kuigi käisin eelnevalt kolm päeva kohal, siis ikkagi midagi ei tea, üles ei leia. Klimp kurgus ja silmad märjad. Jep, kaks korda. Uskumatu onju?! Aga ma ei arvanud, et see niiii raske olema saab. Mul pole midagi töö tegemise vastu aga see ei olnud normaalne enam. Praegusel ajal minnakse oma koondamistega ka liiale. Palka vähendatakse aga koondamiste tõttu jääjate töökoormus ju tõuseb. Seega teed vähema raha eest varasemast rohkem tööd. Pole ju normaalne. Siis öeldakse, et raskel ajal tuleb kokku hoida. Hoiamegi, meie, lihttöölised. Samas kui ülevalt pannakse julmalt "näkku". Et nagu meie anname endast kõik aga ülevalt midagi vastu ei saa.
Segamini ja stressis pereelust ma parem rääkima üldse ei hakka. Kohaneme aga momendil on seis masendav. Endast on kahju, mehest on kahju, lapsest on kahju.

2009-05-26T16:19:00.002+03:00

Palju Õnne, Deisi Anelle!!

2009-05-21T00:18:00.004+03:00

Ei hakka vabandusi otsima sellele miks nii kaua pole siia miskit kirjutanud. Juhtub.
Aga mis vahepeal juhtunud on? No elu läheb ikka oma vana rada. Piiga käib vahelduva eduga lasteaias. Aegajalt suudab kerge külmetuse hankida. Teadagi kust kohast. Rõdult kuhu esimesel võimalusel koos issi-papaga ronitakse. Ilmad on viimasel ajal viludad ja ka vihmased. Ma ei kurda aga toad jahedad ja põrandad külmad ning sealt need köhad-nohud taas tulevad. Õnneks ei kesta need üle nädala.
Piigal oli eelmine reede ka suurem konflikt lasteaias. Õigemini ma eellugu ei teagi aga tulemuseks on vasakul käsivarrel ilus ümmargune sinikas ja keskel ilus hambajälg. Võib isegi auguks nimetada. Sai ühe poisi käest veidi sakutada. Pole selliste olukordadega harjunud ja kahjuks udupeana ei küsinud tol päeval, mis juhtus täpselt. Et kas piiga kuidagi provotseeris või mis. Ok, ega vahet polegi, kes midagi tegi. Aga see pole normaalne, et lapsel hambaauk käel. Selle tekitajaga on piigal mingid omad suhted. Teevad korda mööda üksteisele "ära". Nüüd ootangi millal piigale õhtul järgi minnes tema vägitegudest teada antakse.
Aga head on ka juhtunud. Meie laps hakkas putrusid sööma. Juhuu :) Nii hea on kuulata laupäeva hommikul lapse palvet "Emme taha putu ka". Nüüd ei tule vaid endale keeta. Peamiselt läheb käiku 4(5)-helbepudrud. Ja moosi, palju maasika moosi peale.
Ja piiga on kodus laulma hakanud. Eks neil seal aias ju käib teatud päevadel tädi laulmas. Momendil on ühe-lause-repertuaaris "oilii, oilaa..." ja minu jaoks tuvastamatu "Piss,piss, tule tuppa..". See piss-piss peaks kindlasti miskit muud tähendama.
Tulemas on ka üpris tihe aeg. Deisi Anelle saab teisipäeval juba kolmeseks ja see tähendab ainult üht. Saab torti!! :D Eks saab ka. Aga mina lähen tööle ka. Aprilli lõpus andsin endast töö juures märku ja õnneks veel tahetakse mind sinna. Algul anti veidi lootust parema töö peale, millel mu jaoks mugavam graafik. Nüüd aga teen ikka sama mida enne koju jäämist. Momendil hakkan 1. juunist puhkuseid andma. Peale 8 nädalat on näha, kas mind ka edaspidi vajatakse. Vihjati, et ega neil on inimesed nii miinimumi viidud, et mulle kohta pole. Kui pole, siis pole. Ei muretse veel selle pärast. Teen nii palju kui antakse ja eks siis vaatame edasi. Ümber ringi on seda masendust ja stressi niigi palju, et üritan ikka positiivset meelt hoida.
Vahelduseks üks pilt endast ka. See ülesvõte annab vihje minu uue armastuse kohta. Aitäh, Viki, et mu sellesse tõmbasid. Ega ma ei kurda. Kahju vaid, et varrastele nii vähe aega nüüd jääb.

Pildistas Tiina/tintsik
Kohaks Tartlaste kokkusaamine 4.aprillil.

Üle ajab

2009-04-07T12:10:00.005+03:00

Täitsa üle kallaste. Emajõge mõtlen.
Pühapäeval sai mees kummikuga veel jõeni, kuid täna arvatavasti see enam ei õnnestuks.
Jõeäärne maa on kuivenduskraave täis ja seoses suure soojaga on ka kraavid omakorda täis. Päikeselise ilmaga nagu täna on kogu vesi näha. Milline sillerdus! Õnneks on majadeni veel ruumi.
Esimene video tehtud eile, 6. aprillil. Teine siis täna.

Vägev miljonidollarivaade meil :D

2009-04-02T22:10:00.004+03:00

Et asi lõpuni rääkida, siis ei saanudki targemaks mis piigal viga. Lihtsalt jamade kokkulangemine ühele ajale. Esmaspäeval käisime perearsti juures vereproovi andmas ja teisipäeval viisime uriiniproovi. Mõlemad olid puhtad kui esimene lumi :D Niiet müstika. aga eks väikestega ikka aegajalt juhtub selliseid imelike asju. Aga ära hirmutavad, paganas.
Täna käis aias juba. Loodan, et nüüd peab ikka kauem vastu kui 5 päeva. Aprilli lõpus tuleb pildistaja lasteaeda ja tahaks ikka ka ilusaid pilte piigast saada :) Täna anti ümbrik koos tellimislehega.
Ja mina täna kohe puhkasin. Peaaegu midagi ei teinud. No põrandad, nõudepesu ja söök. See hädavajalik. Muul ajal üritasin oma käsitöösoolikat lahti puhuda. Vist peaaegu õnnestus. Homme üritan veel kuna laupäeval peab asi igatpidi läbikäima :P Tahaks Viki juhendamisel ka midagi ilusat teha.

2009-03-28T20:30:00.010+02:00

Tunnen ennast täitsa saamatuna. Kuna piiga pole eriline põdeja, siis enamuste haiguste/viirustega mul kogemus puudub. Täna hommikul ja lõunal piiga oksendas. Eelnevalt kurtis "aiai" kõhupiirkonnas. Arusaadav, kui seest keerab. Mil põhjusel, ei osanud arvata. Nohu pole, köha samuti mitte. Kõht käib läbi nii nagu peab. Peale lõunat lõi väikese palaviku üles. Tahket toitu ei taha üldse. Õnneks on suur piimasõber, samuti läheb puljong alla. Täiesti juhuslikult panin tähele, et kurgus on midagi. Meeletu meelitamise peale sain ta lõpuks keelt näitama. Nii jõudis minuni tõsiasi, et kogu jama mandlites. Eriti paremal on näha väike "moodustis". Nüüd olen äraootaval seisukohal, kas minna erakorralisse või oodata esmaspäevani ja minna perearsti juurde. Momendil magab rahulikult ja tundub, et palavik on ka taandunud. Arvatavasti saaks esmaspäevani oodata, kui ta sööma saada ilma, et kõik uuesti välja ei tuleks. Muu teda ei häiri üldse. Kui küsida, et kas on aiai, siis vastab kindlalt ei. Arvatavasti on mandlite taga ka nädala algul ootamatult tekkinud lööve põskedele. Aegajalt talle miskit toidu sees ei sobi, siis pepu või jalad sügelevad. Aga sellist löövet näos ei mäletagi :S

Pilt pole täna tehtud

LISATUD 29.03
Käisime siiski eile vastuvõtus kuna piiga ärkas enne 23.00 nuttes üles ja kurtis aiaiat taas. Palavik oli samuti. Just kõhu pärast võtsime sõidu ette. Kohale jõudes ei avastatud miskit. Kõht ilusti pehme ja ei olnud valulik. Kurk veidi punane on aga minu muret mandlite pärast arst ei jaganud. See olevatki norm, kui veidi paistes. No eks näis. Lõpus tekkis juba lolli tunne, et viisime pea terve lapse näidata. Samas sai kinnitust, et ei ole midagi kõhuga ega mandlitega. Lihtsalt uus viis piigal viirustele reageerida. Täna on kõik ok. Sööb ja palju, palavikku pole. Millegi üle ei kurda. Jonnib ka nagu alati. Niiet jah, nagu ikka. Ootamatult tuleb ja sama kiiresti läheb.

2009-03-12T14:14:00.002+02:00

Juhtus see, mis pidigi juhtuma, vähemalt ma arvan nii. Eelmine nädal jõudis piiga kolm päeva lasteaias käia. Kolmanda õhtul talle järgi minnes juba tundsin, et kuidagi kuum/palav. Õhtul kodus kraadides oli 38,9. Järgmistel päevadel palaviku polnud, kuid naasis nohu. Okey.
Nüüd nädala algul tõusis taas kahel päeval palavik :S Ikka sinna 39 alla. Täna teine päev ilma. Julgesin isegi välja minna. Õnneks vaikne ja suhteliselt pehme ilm. Ega jaksa ju 1,5 nädalat nelja seina vahel passida. Rühmas olevat enamikud haiged. Eile käis vaid 4 last aias. Meie siis üritame taas esmaspäeval. Köha on veel kallal.

2009-03-02T10:41:00.004+02:00

Õnneks piirdus piiga seekord vaid aevastamise ja vesiste silmadega. Täna seega "tööpäev". Ei läinud üldse rühma kaasa. Tegin talle tadaa kuigi ega ta selest hoolinud. Vaatas korra üle õla ja ei midagi. Loodan, et ka magamine läheb edukalt seekord.
Ise lõpetasin "Mamma Mia" vaatamise.

Laupäeval krabasin filmipoest DVD kaasa. Lihtsalt fantastiline!!! Kinosse mingil põhjusel ei jõudnudki vaatama minna. Kuigi algul tundus plaadi hind kõrge aga peale kolmandat korda vaatamist olen jätkuvalt veendunud, et see on igat krooni väärt. Minusugusele romantilisele hingele on see film suht raskesti talutav, heas mõttes ikka. Kui hakkad juba ühest emotsioonist välja tulema, saad uue kaela. Puhkamisaega ei anta :)
Ei ole ennast kunagi eriliseks ABBA fänniks pidanud, kuid mis salata, laulud on kaasahaaravad.
Ei. Kasutan veel võimalust, et üksi kodus ja vol.4 läks käima!

EDIT

Päev läks hästi. Piiga jäi ilusti lõunal magama koos teistega. Enne olevat isegi söönud natuke. Õhtul ei tahetud vaid koju tulla. Nüüd on siis söömisejama jäänud.

2009-02-24T19:53:00.003+02:00

Esmaspäeval jäi piiga esimest korda aeda magama. Tulin hommikul ära. Ka õueminekuks kohale ei läinud. Ühe paiku helistati, et laps nutab ja hüüab emmet. Kuna lasteaed meil kohe üle õue, siis jõudsin kuskil 3 minutiga kohale. Sinna jõudes oli kuulda vaid kasvataja lugemist. Istusin tund aega garderoobis. Kaheajal piiga lõpuks magas. Tol päeval oli üldse kõigil raskusi magamisega. Hiljem kasvataja rääkis, et piiga keeldus täiesti voodisse minemast. Rahunes maha kui ta sülle võeti lugemise ajaks. Jäi isegi magama sinna, kuid voodisse tõstmisel tõusis uuest samas oli rahulik.
Niiet siiski jäi magama. Täna aga on meil peale liu laskmist nohu kallal. Käib ja aevastab, nina juba veidi vesine. Lasteaed peab nüüd veidi ootama. Ja ma juba mõtlesin, mida kõike ma päeval teen kui kogu elamine minu päralt. Näedsa :) veel ei saa

2009-02-20T20:33:00.002+02:00

Täna sai esimene lasteaia nädal läbi.
Hommikul jäin vaid korraks rühma. Seekord ütlesin piigale, et lähen. Vastu tuli vana laul, et ei lähe emme kuhugile. Samas tegi mulle tadaa ja oligi kõik. Kui teisel päeval olin kodus üllatunud, et piiga mässas pool tundi fliisi selga ja pusis ise lukku kinni, siis täna oli teine suurem üllatus aias välja minekul. Pani ise sallkrae ja mütsi pähe, samuti pusis juba saapaid jalga. Tüdruk, kes kodus palve peale riidesse panna, viskab põrandale siruli ja oigab ei viitsi. Toredad muutused :) Kambavaim. Hakkaks nüüd seesama vaim ka söömise puhul tööle. Eriti ei lootnud, et ta hommikust sööma hakkab kohe aga, et ta ka lõunat ei taha ... aiai. Täna oli ka borš. Õnneks ikka magustoitu mekkis. Ei tea kas hakkab mingi periood jälle kätte jõudma. Jubedalt on hakanud toiduga pirtsutama. Suppides, mis on tema lemmikud väikesest peale, koogib pea kõik köögivilja välja. Kartul ja liha igal kujul on pea ainsad mis iga kell loosi lähevad. Teine asi on söömise ajal paigal püsimine. Ehk varsti kaob läheduses olevate mänguasjade uudsus ja ta suudab 5 minutit paigal olla ja süüa. Distsipliiniga on üldse kehvad lood. Eks harjuda vaja tervel rühmal. Täna võtsin kodus ka asja käsile. Söögiaeg on ikka söögiaeg eranditult. Sain oma kindlameeslusega ta isegi koristama enne söömist. Tean, et oleks pidanud juba maast madalast selliseid asju "sisse töötama", kuid jah. Esimene läheb ikka aia taha või ehk pole hilja :)
Järgmine nädal hakkame magamist harjutama. Kodune lõuna on näidanud, et ta täitsa küpse lõunaks. Nii ehk ei ole ka aias uinumine probleemiks. Siiani täitsa hästi läinud ja esimese nädala lõpuks on lapses rõõm lasteaeda minemise üle jäänud :) Aga tegu alles esimese nädalaga. Elame, näeme. Peaasi, et haigeks ei jää.

2009-02-19T18:04:00.002+02:00

Eile saime kogu perega 21.30-ks magama. Päris mõnus oli hommikul juba ärgata. Piiga tõusis seitse täitsa ise. Sai veel papale aknal lehvitada.
Aias läks ise rühma. Ma korraks ukse vahelt vaatasin aga siis taas koju. Tagasi sinna jõudes nad juba panid riidesse õue minekuks. Ikka jube see 12 lapse riidesse panek. Tegu ju alates 2 aastastest kellest enamik veel ise ei oska või siis ei taha nagu meie oma ;) Kõige hirmsam on see trepp kust alla peab minema. Rühma ruumid tehti kooli teisele korrusele. Kui üles lähevad kõik ilusti ja ilma probleemideta, siis alla tuleks kui kindad käes ja rasked saapad jalas, lisaks paksud riided.... jube. Täna oli meid suuri inimesi 4 ja nii samie jaokaupa ikka lapsed tervelt õue, kuid kui kasvatajad jäävad kahekesi? Ma ei taha mõeldagi mismoodi nad saavad.
Õues oleks on omamoodi ooper :) Ei taha keegi kasvatajaid kuulata. Ikka pea selga ja oma teed. Ei ole ju harjutud rivis käima. Deisist on saanud täielik suuvooder. Kui ta lõpuks tähelepaneb mida kasvataja räägib, siis ta seda teistele üle kordab. Kui mõni väike nutab, siis läheb lohutab ja teeb kalli. Kui keegi liiga maha jääb, siis võtab käest ja toob teiste juurde. Samas teeb ta seda vaid siis kui tal endal midgai huvitavat silmapiiril pole. Enamik aja ta ei taha kuulda, mida täiskasvanud talle räägivad.
Täna oli lõunauni tal 2,5 tundi. Nüüd õhtul täitsa norm laps. eile jäi uni millegi pärast lühikeseks ja väsis õhtuks päris ära.
Homme veel poolik päev ja järgmine nädal jätan maga juba. Paistab, et talle täitsa sobib see lasteaiaelu. Momendil vähemalt. Ei tea kas tuleb tagasilööke ka?!

2009-02-18T09:40:00.005+02:00

Täna teine päev.
Piiga tõusis ise veerand kaheksa üles. Eile õhtul muidugi jäi juba 21.30 magama ka.
Aias sõi isegi hommikust natukene. Aga kuna tegu oli tatrapudruga, siis ei kippunud keegi seal eriti sööma. Imelik tegelikult, sest ma kodus ikka teen ja siis sööb ka. Kambavaim.
Üheksa ajal tulin ära. Deisi nägi, kui saapaid jalga panin. Korraks mainis, et emme ei jähe ä-a aga keeras peale seda otsa ringi ja unustatud ma olingi :D Varsti lähen tagasi, kui aeg välja minna. Täna oli 13 last juba kohal ning õue minek on suht probleemne momendil.
Ma nüüd naudin rahu ja vaikust ning olen telefonivalves. Äkki helistavad. Kuigi ei tahaks uskuda. Mõnus üksi vaikuses kohvi nautida. Hommikul jäi joomata ;)

EDIT

Minust puudust ei tuntud. Korra olevat käinud otsimas aga sekundite pärast olin jälle meelest läinud. Täna väsis ta ruttu ära õues ja nüüd olemegi kodus. Kõht täis ja magama. Homme taas päev ja vaja "tööle" minna :)

2009-02-17T13:26:00.005+02:00

Esmene pool päeva lasteaiast seljataga.
Hommikul veidi peale kaheksat jõudsime. Osad lapsed juba vaatasid koos kasvatajaga raamatuid. Plika tegi kohe mu juurest minekut, kui riided seljast sai. Lastest rohkem huvitasid teda ikka mänguasjad. Ja nagu arvata oligi, siis ei tehtud minust pea üldse välja. Kaks korda hõikas, siis kui ma eemal olin. Esimene kord näitasin ennast. Teisel korral ei teinud välja ja ega ta mind taga otsinud enam ka. Õuest tulles vaatas küll tähelepanelikult, et kas emme tuleb ka ülesse või ei.
Hommikust ta ei söönud nagu ma arvasingi. Mitte üht raasu. Samas oli tegevust nii palju koguaeg, et ta vaevalt tühja kõhtu tähele pani. Lõunasöögist sõi umbes poole. Ikka veel segasid igasugused tited ja nende vidinad söömisele keskendumist.
Lõpuks tahtis ka magama koos teistega jääda. Ei saanud ega saanud teda sealt ära. Lõpuks jõudsime kokkuleppele ja jalutasime täitsa kisavabalt koju. Õigemini tema enam ei jaksanud. Nüüd magab juba esimest tundi. Ta pole veel nii kiiresti lõunaajal magama jäänud. Väsimus murdis otse jalalt.
Kokku oli täna 11 aga üks poiss ei suutnud ilma emmeta olla ja issi tuli talle suht ruttu järgi. Teistega sai piiga täitsa hästi läbi. Asjade jagamist on nüüd vaja veidi harjutada. Õnneks ta eriti kade pole. Kuigi paar korda viskas selili ka, kui nukuvankrit ei antud. Aga mingit suuremat jonni-kisa ei olnud. On üks aktiivsemaid seal. Eriti tüdrukute hulgas. Ikkagi kraaka ju :D
Mul homme plaan hommikul kõrvalt ära tulla. Vaatan, mis kasvataja arvab. Õnneks probleemi ilmnedes ma kohe üle õue olemas.

EDIT:
Põõnasime 16.15 ainult tänu sellele, et issi koju jõudis. See tähendab ligi 3 tundi ja oleks veel maganud- nii mina kui piiga ;)

2009-02-11T14:05:00.006+02:00

Pole siia kaua midagi kirja pannud ja ega nagu olegi midagi, veel. Kui kõik hästi läheb, st. piiga haigeks ei jää, siis alates järgmisest teisipäevast hakkab tulema lasteaiajuttu. Nimelt on grupp avatud ja esimesed juba harjutavad. Ootame-vaatame, mis sest saama hakkab.
Momendil aga naudime parimat ilma siin Tartumaal. Lihtsalt fantastiline. No lund võiks veidi rohkem olla, kuid samas on niigi hea.
Just selline sompus ja härmas ilm ongi. Samas on kõik nii õrn, et kui natuke puuoksa sakutada, siis on kõik kadunud.

2009-01-06T12:13:00.003+02:00

Edda Pauksoni aastahoroskoop 2009 neitsi kohta.
Neitsi

Sel aastal suunate oma tähelepanu lastele. Olete nendega suhtlemisel ja tegelemisel ehk liiga range ning ei talu vähimatki vasturääkimist.
Analüüsige ennast ja püüdke olla veidi leebem ning paindlikum, siis on teil ehk kergem nendega usalduslikku kontakti saavutada. Planeediseisud on tegelikult soodsad lastele eluks vajalike teadmiste, oskuste ja juhiste jagamiseks.
Suhted töökaaslastega ei ole sugugi halvad, pigem peate jälgima, et ei muutuks k õ i g i g a ülearu vabaks ning avameelseks. Abistate meelsasti oma töökaaslasi ja saate nende poolt samaga ka vastatud. Kohati võib esineda aga üksteisest möödarääkimisest tingitud segaseid olukordi.
Tervis peaks olema hea, olenemata teie töökoormusest. Ka kroonilised haigused, kui teid peaks mõni vaevama, on kergemini ravitavad.
Kui töötate tervishoiusfääris, olete väga hoolitsev ja samas edukas oma tegemistes. Paljudel Neitsidel võib tekkida tõsine huvi meditsiini ja sellealaste saavutuste vastu, võimalik, et võtate nõuks isegi meditsiinialaseid õpinguid alustada.
Olete sel aastal tõsine, kohusetundlik ja töökas, on oht end ka tööga liialt ära väsitada. Lõbustused ja meelelahutus teid eriti ei huvita, või ei jätku teil selleks aega. See võib tekitada tunde, et elu on liiga rutiinne. Kohati kipute kõike ja kõiki, sealhulgas ka ennast, ilma igasuguse põhjuseta kritiseerima. Võite olla kohati ka üsna kehvas tujus, eriti siis, kui mõni töö ei suju nii kiiresti ja korralikult, kui lootsite.
Teie abielus ja tööpartnerlussuhetes on oodata igasuguseid üllatusi ja ootamatusi. Mõnigi tööalane partnerlus võib ootamatult oma lõpu leida. Ja sama ootamatult võib alata ka mõni uus. Abielus ei ole mõtet teha äkilisi muudatusi, isegi siis, kui peaksite kaasaga ägedalt riidu minema.
Oodake veidi, peagi näete, et olukord stabiliseerub ja elu läheb isegi paremaks. Pärast äikest on ju alati õhk meeldivalt värske. Mõni Neitsi võib endale ootamatult leida romantilise partneri, mis võib muuhulgas viia ka kiire abiellumiseni. Võtke siiski hetk mõtlemiseks, enne kui abiellute.
Sellegipoolest võib tõesti tegemist olla just sellega, mida olete kogu elu otsinud. Novembris ja detsembris hakkate tõsiselt oma rahaasju planeerima. Oskate suurepäraselt hakkama saada ka väiksemate kulutustega. Olete väga täpne, väldite laenamist ja ka laenu andmist. Te ei liialda ka jõulukinkide ostmisega, pigem olete valmis ise midagi ilusat valmis tegema. Kui teil on soov investeerida, siis selleks on aeg soodus, eriti kui asjad on hea nõuandjaga korralikult läbi arutatud. Nõuandja abi oleks igal juhul kasulik, sest kipute ise olema liiga kahtlev võimalike tehingute suhtes.

Head uut aastat ka siia juhtujatele.
Olen selle nurga täitsa ära unustanud. Õigem oleks öelda, eiranud. Pikemat aega vaevlen igasuguste väliste ja sisemiste kriiside käes ja ei oska midagi kirja panna. Pea ainuke tõeliselt vahva päev oli 25. detsember, kui miski ei häirinud. Siis saime oma suure perega Virumaal vanemate juures kokku. Üks udune-sogane meenutus hetkest laua taga. Isa peab hakkama lõpuks oma mõtteid täide viima ja majale juurdeehituse tegema. Muidu me varsti enam ära ei mahu :)

Päevanaelaks oli jõulumamma külaskäik. Pole tükk aega nii palju naerda saanud. Järjekordne kinnitus sellele, kellelt on üks vendadest oma näitlemisoskuse pärinud. Samas Deisi Anelle tundis jõulumamma õige isiku ära. Pärast video pealt väitis, et ei ole jõuluvana, mamma hoopis :) Aga vähemalt oli lõbus. Jagati päris palju kingitusi ja muidugi sai kõvasti söödud kah.
Uue aasta võtsime oma kodus vastu. Mul vedas, esimene õnnitleja oli meesterahvas ja võõras. Niiet peaks nagu uus aasta hea tulema?! Loodame-loodame. Momendil ootan aga vallast kõnet, mis kinnitaks, et piiga saab lasteaeda. Mitteametlikult on teada, et sees ta on aga kinnitust pole kas ja millal. Juba esimestel kuudel puhuvad meie peres muutuste tuuled. Loodan, et neid muutusi liiga palju ei tule. Kodus olles olen sellise vaikse rutiinse eluga jubedalt ära harjunud.

2008-12-09T13:23:00.002+02:00

Palju Õnne, Papa!!!

2008-12-09T02:14:00.002+02:00

Igat jama tuleb. Hoolimata mu pingutustest ennast ja oma peret sellest kõigest eemale hoida. Ei taha. Ei huvita.
Eilse päevaga kogunes kohe kolm matsu järjest. Võttis jalust nõrgaks. Krt emotsionaalseks olen viimasel ajal muutunud. Kas lendavad asjad või üritan ennast võimalikult väikeseks teha, et mind ei pandaks tähele, ei saadaks aru, kui haiget see kõik teeb. Ei, see jutt ei käi sinust! On ka täitsa enda probleemid olemas, mitte vaid teiste omad. Üritan kõigest/kõigist eemalduda, üritan on õige öelda. Ei lasta paraku.
Krt segane jutt. Sees kõik möllat. Und ka ei tule. Hommikul vaja üks asi ära klaarida. Telefoni teel ja võõraga. Lürpida jama, millesse end mässisin oma teadmatusega. Oleks võinud kohe algul ei öelda, oleks seis hoopis midagi muud.
Tõsiselt tahaks kuhugile paksu metsa sisse ja korraks ennast tühjaks karjuda. Röögiks kogu selle viha, pettumuse, lootusetuse, abituse endast välja.
Hakka või professionaali abi otsima. Liiga kreisiks läheb peas kõik.
Kõik see jõulukuul :(
Ometigi on väliselt kõik nii ilus ja puhas. Lumi on maas, jälle. Seekord jääb ehk kauemaks, kui paar päeva.

2008-11-27T00:36:00.007+02:00

Suur tuisk ja torm selleks korraks möödas. Oli torm küll. Kui võtta üks kõik milline meediaväljaanne lahti, siis leiab rohkelt artikleid sel teemal.
Meil siin nüüd kõik niiiii valge ja pehme. Täna käisime kolmekesi kelgutamas. Õigemini piiga kelgutas ja meie mehega kordamööda jooksime.

Piiga, vana lohe, ei viitsi mütata. Küll selgitan, et lõbus oleks tuleb vaeva näha. Tema aga loodab, et teised lõbustavad teda. Pühivad lume eest, et kergem kõndida ja viivad süles mäe otsa, et tema saaks ilusti kelguga alla lasta :) Mugav. Mägi on täitsa ületatav ka tema vanusele väikese kõrvalabiga.
Deisi Anelle sai eile 2a6k vanuseks. Juba suur preili. Kaalu peaks olema ~15kg ja pikkus kodus mõõdetuna 95cm. NR.92 riided jäävad juba väikseks, kuid 98 on veel veidi suured. Muidu täitsa hea laps. Aegajalt käivad mingid "hood" üle. Aga need tuleb lihtsalt võimalikult valutult üle elada, sest kellel meist pole halbu päevi?!
Rääkimine aina areneb. "L" ja"R" ikka ei tule. Muidu ütleb kõik järgi ja kuulmine aina paraneb selles suhtes, et kõrv tabab ka kõik need sõnad, mida poleks vaja kuulda :)

Mõned sõnad(seda nimekirja hakkan täiendama)
sääsi-jäätis
musu-mõnus
pikapok-piparkook :)
viisi-televiisor
tota-lotte
puusi-pluusi
soka-sukapüksid
maha-mahla
kommipood-kõik poed :)
suhu- tahab huuli kreemitada
keemi-kreem
nikinaki-käärid
kandu-kartul
vossi-vorst
tooi-tool
mesimumm-mesilane
akti-actimel
piimatädi
aha-raha
nunn-null
kunga- kelk

pikim lause momendil- emme, sina ka tuppa
Ütleb ilusti "aitäh" ja "pa-un" (palun) aga vaid omadele. Võõraste juures hoiab suu kinni.
kõige armsam on kuulda, kui laps koju jõudes, ukse ees põrandal istudes ütleb ohates "kodu". Nii nunnu :)
Trepist üles kolmandale ronides ta tavaliselt ohib ja puhib ning kui ukseni jõuab, siis tuleb eriti suur ja sügav ohe :)
Magama minnes meeldib talle külm padi. Nii ta keerutab seda teinekord mitu-mitu korda ja iga kord pead külmemale poolele pannes ütleb eriti malbe häälega "musu". Siis peab emme ka oma patja keerama "emme, musu-ta".
See -ta lõpp on tal igal pool, kui midagi tahab. Vahepeal satub hoogu ja näiteks mahla küsimine kukub välja "maha-ta-ta-ta-ta" kõlab nagu ratatataa :)
Arusaamatut juttu jääb järjest vähemaks. Vähemalt minu jaoks. Aegajalt pean lapse juttu issile tõlkima aga see ju loomulik.

2008-11-23T15:05:00.003+02:00

Paar tundi tagasi hakkas ka korralikku lund tulema. Nüüd on kõik nii valge. MÕÕÕNUUUS! Piiga juba hommikul märgates rõdul lund, tahtis välja lumele. Kelk saigi välja toodud. Jube vahva!! Mul rohkem rõõmu kui lapsel. Deisi Anellet häiris näkku tuiskav lumi.

Just nii palju on rõdule paari tunniga lund sadanud.

2008-11-23T02:35:00.004+02:00

Ma olen ikka arvanud, et ega ma normaalne inimene pole. Vähe sellest, et ma reeglina just nii kaua üleval olen nagu all postitamise kellaaeg näitab, ronin veel õue. Aga mis sa teed, kui juba mitu päeva hoiatatakse suure lumetormi eest ja nii käisin seda va tuisku kaemas. Tormist pole veel jälgegi, kuid välja oli mõnus. Mulle on alati öine aeg meeldinud eeldusel, et tuled põlevad. Ja lumi... tahaks ka sellist kohevat ja paksu lund nagu mujal. Meil siin vaevalt paar sendimeetrit maas. Lapsed küll kelgutavad juba mäel, kuid kehva. Tahan lund ja palju :D

2008-11-10T00:34:00.006+02:00

Mul on lahe vana :) Papa, aegajalt ka issi. Neljakordne isa ja viiekordne vanaisa.

Ta on kõige ebaegoistlikum inimene keda tunnen. Alati oli keegi teine tähtsam, kellegi teise mure suurem jne.Temal pole kunagi midagi vaja ega viga. Ta annaks kõik hinge alt, kui lähedastel vajadust peaks olema. Eks ta noorena oli pöörane ka. Nii heas kui halvas mõttes. Mäletan mõlemat, kuid meenutan ikka head. Näiteks kuidas ta alati pidudel tantsu vihtus. Oi on see mees tantsulõvi! Nüüd nii väga pidudel ei käi, kuid pannes kodus kassett mängima ja mees on platsis:)
Kalamees on. Selline vaikne, kes libistab pläsku tasku ja jalutab peale tööpäeva jõe ääres.

Kohalas Priiduga jääl.

Minu paps on tubli mees, töökas mees, kui korra ennast liikuma saab. See on omaette ooper, mis ajab ema jube tigedaks. Isal võtab alustamine jube kaua aega. Nagu näiteks remondiga. Aastaid juba tahab ema elamise korda saada, kuid hea kui aastas ühe toa saab. Nüüd viimasel ajal on jutuks köögi tegemine. See ja vannituba on teatavasti suht mahukad ettevõtmised. Nii ta käib peale, et millal ikka. Aga isal on alati palju aega. "Küll jõuab".

Papa lastelastega aastal 2006, Deisi Anelle sündis 2 nädalat peale selle pildi tegemist.

Viimased aastad vanematest eemal elades olen avastanud, kui iseenesest mõistetavana neid siiani võtnud olen. Kui raha otsas, helista ja saad. Kui mure on, helista ja sind kuulatakse ära. Kui tahaks rõõmust hõisata, helista ja rõõmustatakse sinuga koos.
Kui mõned aastad tagasi ema haiglasse sattus, siis jõudis kohale, et miski pole igavene. Õnneks sai kõik korda, kuid sel ajahetkel jäi isa kuidagi varju. Nüüd püüangi seda kõike tasa teha ja kui enamasti helistan ikka emale ja uurin kuidas läheb, siis nüüd isale ka. Ta küll eriti jutumees pole telefonis. Samas usun, et ka talle on vaja meelde tuletada, et ka temast hoolitakse ja küsitakse kuidas TEMAL läheb.
Tunnen hirmu, et tuleb aeg kui neid enam pole ja samas tunnen siirast rõõmu, et nad on siin praegult olemas. Et minu laps(ed) saavad neid tunda ja suurena on, mida mäletada/meenutada, kasvõi piltidelt.
Head isadepäeva, Papa!!

Oma Mammaga. Järgmine aasta täitub 35 aastat abielu.

Tehke järgi! Mul saab alles 3 täis :)

2008-10-29T22:03:00.002+02:00

Normaalne.
Polegi vaikne kena kohake lapse kasvatamiseks.
Kusjuures suvel sai tihti seal lähedal keperdatud. Ühel korral panin tähele hoone juures vahtivaid inimesi. Tegin kiirelt minekut. Kõhe hakkas. Ja seal nad siis saatanad kasvatasidki.
Vaatad, et mahajäetud koht, kuid Luunjat läbivast teest vaid 500 m kaugusel. Seal samas veidi eemal on tallid ja mingi köögiviljakasvatusega tegelevad inimesed.
Nja

2008-10-26T01:16:00.004+03:00

Tüüpiline. Kui kõik magavad, siis pole endal uneraasugi ja koon kella neljani öösel.
Täna jäi piiga lõunauinak täitsa hiljapeale ja seega on ta siiani üleval ning ma üritan ennast vägisi üleval hoida.
Oi kuidas magaks.
Selle asemel aga panin supi puljongi keema, et mehel lihtsam kuna ma ise lähen sõitu hommikul. See nädalavahetus võtan küll kõvasti enda jaoks aega. Eile sai tartlaste kokkusaamisel käidud ja nüüd läheme Tiinaga Ülenurmele taas. Nii mõnus on toredate inimestega aega veeta.
Nauding.
Mis siis, et koju jõudes läbi nagu läti raha ja tegu, et virisevat lasta õhtuni kannatada.

Meenutus Tartu pärlikirbukast.
Autor Viki

2008-10-23T14:19:00.003+03:00

Jube tunne on. Vastik. Otsus sai tehtud, kuid parem ei hakanud. Ei saa minust veel tööinimest, kahjuks. Fantastiline pakkumine, kuid kohutavalt halb ajastus :S Korraks täna tekkis väike lootus, kui lasteaiast helistati. Paraku sooviti midagi muud.
Loodan, et lähiajal on ka midagi head tulemas. Nagu näiteks mehel palgatõus. Sellest oleneb ka ühtteist ;)
Bensuhind vähemalt langeb. Hea teada. Samas on suur uudis kuidas pangad nöörivad laenuvõtjaid. Ja euribor langes kõvasti PEALE seda kui meil intress 6 kuuks fikseeriti taas. Nagu keegi kohe meelega krt. See pole lihtsalt aus. Meil momendil 5,2+ veel midagi otsa. Krt küll...
Nja. Muudkui vinguks.
Olen viimasel ajal mõelnud vahelduseks midagi muud kirjutada, näiteks Deisi Anelle sõnavarast.
Varsti..
Nüüd varraste juurde taas. Kudumise ajal on hea mõtteid korrastada.

Politsei ametis

2008-10-09T23:45:00.004+03:00

Alles see oli, kui kiruti liiga agarat politseid. Siiani pole meie kandis eriti näha olnud. Vaid kohalik konstaabel sõidab aegajalt ringi, kui mahti enne tööpäeva lõppu. Möku. Ja see pole vaid minu arvamus.
Eelmine laupäev tehti lauspuhumist maanteelt ärasõidul. Hea, et mehel sõber linna läks. Kuna nad eelmine õhtu koos "kala püüdsid", siis eks teadis, et meil linna minek. Kodus alkomeeter olemas, kuid saanud pea kahe aasta jooksul nii palju puhuda sinna, et ei pea eriti usaldusväärseks näitu. Seekord ei riskinud ja ootasime. Lõunal saime liikuma ja õnneks oli ka õhk puhas.
Järgmine hommik oli tavaline valge kaubik kohe maja otsas. Mees nägi kui rõdule läks. Parajasti võeti rollerijuht rajalt maha. Olid jääknähud. Helistati must BMW kohale akti kirjutama. Sai 600.-. Hiljem saime teada, et poe juures võeti joobes juht rajalt maha ja anti rahuga 6000.- ära. Kaasa kasutas juhust ja käis ennast kontrollimas auto juures. Nulli näitas, nii nagu ka meie alkomeeter.

Sõit võis alata. Pühapäeval oli Tartus ka politseid näha. Ühe ohtliku käruga auto võtsid rajalt maha. Tavalisse järelkärusse olid targad mehed selle minitraktori pannud, millega näiteks kaevati meil kaablit välja, no vaevalt mahub üks keskmine mees sisse istuma. Samas oli päris jube vaadata seda seal kärus. Kuidagi suur tundus. Arvatavasti tehti sellele juhile "ära".
Täna tuli uudis välja, et Tartus korraldatakse laupäeval õppus. Mees tormas poodi kuna pidid kontrollima esmaabikarpi ja kustutit ja ohukolmnurka jne. Ühesõnaga kõike mida on vaja aga meil veel polnud. Nüüd õnneks on. Aitäh. Niiet Tartus liiklejad, varuge laupäeval kannatust.
Mul laupäeval Valka minek. Mh...

2008-10-09T12:38:00.002+03:00

Halleluuja
Haamer kolksatanud ja nagu niuhti pea 350 eeki otsas järgmine kuu. Kui mingis artikklis toodi näitena, et kuidas 1 000 000 laenu puhul on kahe aastaga kuumakse 1000 eegu võrra suurenenud, siis ega polegi miljonit vaja. Meil samuti.
Jätkuvalt ootan valget triipu.
Eelmine nädal oli suur probleem meil siin. Õigemini kõigil teistel, kuid mitte meil. Nimelt lasi EE tavavõrku liiga palju elektrit ja tekkis ülepinge. Päris paljudel rikkus tehnikat. Naabritel lõi korgid välja ja vis pesumasin tegi lausa pauku. Siiani meie elamises mingeid kahjustusi ei märganud. Vaid internetiühendus oli aeglnae. Kuna seda ikka aegajalt juhtub, siis ei pööranud sellele tähelepanu. Eile viskas lõpuks ikkagi üle ja täna helistasin. Väga meeldiv suhtlus on seal Elioni klienditoes. Öeldi, et nemad mingit probleemi ei näe, kuid lubasid 24h jooksul asja uurida ja kindlasti tagasi helistada. Mulle aga soovitasid mõne teise arvutiga proovida kas on sama probleem. Ja siis tuli meelde, et mul ju vanast ajast kaks võrgukaarti arvutis, pling-pling. Vahetasin ära ja saades elionist vajalikud paroolid asi töötas.... ja kiiresti. Niiet, veel kord aitäh Elioni inimestele ja SUUUUUUURED "tänud" Eesti Energiale, kes mu võrgukaardi läbi kärsatas :S Samas ma jälle targem. Varsti võin IT- teenust kodus pakkuma hakata :P

2008-10-01T14:35:00.003+03:00

Tegelikult mulle ei meeldi virisemine aga mõnda aega tunnen, et tahaks kohe. Kogu see jutt eelarvest, kokkuhoiust ja üldisest langusest ning kõik see, mis maailmas toimub ja mis suurel või vähesel määral ka meid puuduta, paneb kohe kiruma. Suurim hirm on muidugi Euribori tõus, jätkuv tõus. Nüüd ootan järgmist esmaspäeva. Siis toimub meie laenu intressimäära ümbervaatamine ja noh. Arvata on, mis sealt tuleb. Nüüd oleneb kui palju juurde pannakse iga kuu. Hea on targutada, et miks alguses kohe ära ei fikseerinud, kuid kes oskas arvata, et elu sellise pöörde teeb. Karm.
Täna hommikul oli tore kohvi rüübates lugeda elektrihinna tõusust alates 1.jaanuarist. Lahe. Mis veel tuleb? Mida tõsta annab. A prügivedu ka kallineb, jälle. Ainuke, mis kukub on bensuhind. Hea seegi kuna kütust ikka kulub, kui mees iga päev Tartus tööl käib ja tahaks nagu näd.vah. kodunt välja ka saada.
Veel hea uudis, et hakkan lõpuks vallalt iga kuu raha saama tänu sellele, et uuest lasteaiast ei ole haisugi ja piiga olemasolevasse ei mahu. Hakkasin juba tõsiselt tööle minemist plaanima kuna talv tulekul ja kütteperiood juba avataud meil siin. Niiet kulutused tõusevad veelgi. Aga kuhu ma lähen? Üks päev lugesin Tartu Postimehest, et Tartu söögikohad vaevlevad klientide puuduses. Daaa. Nädala vahetusel käisime Lõunakeskuses, lootes mõnd tuttavat näha ja uurida olukorda. Olen enam kui kindel, et mu teeneid seal enam ei vajata. Tühjus laiutab igal pool. Peppus värk. Ega ma sinna enam kipugi aga hea teada, et on koht kuhu minna, kui rahaga kitsas käes. Viimasel ajal aga eriti turvaliselt ma end selles vallas ei tunne. Jõuetu tunne on pikka aega. Istud lapsega kodus. Mees rabab tööd teha, siis palgapäeval läheb ainuüksi juba laenu peale kolmandik ta palgast. Muud veel otsa ja ei jäägi midagi järgi. Jubedalt tahaks kõrvalt aidata. Saaks midagi kodus teha, kuid ideid pole.

Ühesõnaga viu-viu-viu...

ps. tean, tean. Mis viriseda kui pere olemas, kodu olemas (veel), kõik on terved jne. Aga ikkagi virisen vot. Ootan valget triipu :)

2008-09-25T22:38:00.006+03:00

Homsest on vaat, et pea nädal juba saanud.
Ja sellest jutust on ka järg puudu. Pole seda kirjutamise soont. Niiet järg ja luban, loo lõpus on ka jõhvikad olemas :D
Pean ennast suhteliselt riskivabaks inimeseks. Ei armasta ekstreemsusi. Peale kutseka lõpetamist toimus muutus. Eks tööle minnes ja omaette elades tekib sõltumatus ja suure inimese tunne. Mingi hetk läksid pidurid maha. See ei tähenda, et oleks mingi hull peoloom minust saanud vms. Kaljudel ronimas ei käinud ega benjihüppeid ei harrastanud. Muutus suhtumine uutesse tutvustesse. Hakkasin neid ise otsima ja seda siiski mitte väljas käies vaid ikka siin, internetis. Sai veedetud palju tunde msn-is suheldes ja külastasin ka esimesi ning viimaseid kordi jututubasid. See pole ju midagi erilist onju aga mõned tutvused viisid ka reaalse kokkusaamiseni. Vot see oli mu jaoks äärmuslik. Lühidalt tehes sain nii mõnegi noormehega kokku. Oli meeldivaid kogemusi ja ebameeldivaid, kuid mitte midagi riskantset. Okey, võõra inimesega kohtumine, kellega oled suhelnud vaid läbi interneti ON riskantne. Ju mul läks õnneks. Tegelikult läkski õnneks kuna viimane inimene kellega nõustusin kohtuma on mu kallis kaasa:D

Kui miski on ette määratud, siis see saab teoks ükskõik mis moodi. Meie esimene kohtumine näiteks. Nädal peale esimest kontakti msn-is, mille aadressi ta sai mu Rate.ee kontolt (enam seda ei eksisteeri), tegi ta pakkumise talle Tartusse külla sõita. Ma vaevlesin mitu päeva enne kui oma nõusoleku andsin. Pidin hommikul Rakverest bussiga Tartusse minema. Lihtne onju. Kui ma poleks vaid aega valesti meelde jätnud. Jäin maha. No pole hullu mõtlete. Helista, et ei tule sellega vaid järgmisega. Ei saa kuna tal pole mobiili vaid kodune tavatelefoni number. Teda aga kodus pole. Jooksin koju, et arvutis teada anda. Muidugi oli offline ees. Siis oleks arvatavasti iga teine käega löönud ja minemata jätnud, kuid ma millegi pärast alla ei andnud. Vaid läksin Tartusse Tallinna kaudu. Kokku kahe bussiga üle 4 tunni sõitu ning kohal ma olin. Kogu selle aja ei tekkinud mul kordagi hirm eesoleva kohtumise pärast. Samas mis karta, kui poleks meeldinud oleksin saanud iga kell otsa ringi keerata ja Rakvere bussi peale minna. Seda ei juhtunud. Saime kokku ja siia ma jäingi :D Võtsime koos uue aasta vastu. Jaanuari lõpus andsin lahkumisavalduse sisse ja veebruari lõpus kolisin jäädavalt kogu oma maise varaga siia, tema juurde.

autor Marek
täitsa jõhvikad onju :)

Edasine on juba ajalugu. Jaanuaris täitub juba kolmas abieluaasta ja Deisi Anelle saab järgmine suvi juba kolmeseks. Pöörane elu peaks mainima. Ei ole elu roosiline. On raskeid aegu ka meie elus ja tuleb veel. Aga pole kordagi kahetsenud, et jätsin Virumaale kogu oma pere ja alustasin uut elu siin. Raske oli vaid vanemaid külastades ärasõidud. Veel mitu kuud hiljem sai pisar silmis koduõuest minema sõidud.
Niiet tasub riskida, muidugi mõistuse piires. Pean seda endale meelde tuletama kuna on käes aeg kus tuleb otsustada, kas jah või ei. Tegu on tööpakkumisega. Ühest küljest on fantastiline võimalus ühendada töö ja hobi. Teisest küljest pelgan ebaõnnestuda. Tuleks alustada taas nullist. Nii nagu Tartusse tulles, kui sain tööle Lõunakeskusesse alles avatavasse söögikohta. Ma ei tea, kas julgen seda jälle ette võtta. Samas pelgan ka, et peale lapsehoolduspuhkuse lõppu mul seal Lõunakeskuses enam tööd pole kuna ka seda ettevõtet mõjutab Eesti üldine majanduslik olukord. Suvel juba toimus koondamine. Ah ma ei tea. Peab hakkama plusse ja miinuseid paberile üles lugema....
Vahepeal on sügis kätte jõudnud. Minu armsaim aastaaeg. Mulle meeldib sügise lehtede lõhn ja karge õhk. Lihtsalt..... mõnus.

2008-09-21T23:47:00.005+03:00

Sain täna käe valgeks. Nimelt käisime soos jõhvikal. Kohaks on Tammistu, ämma lapsepõlvekodu, mis asub põhimõtteliselt keset sood. Tee viib läbi eramaa. Peremees on kuri võõraste vastu. Õnneks Priitu ta mäletab ikka :D Majani jõudmiseks tuleb oma 2 km jala käia soisel alal

Alles mõni aasta tagasi elas Priidu vanaema seal. Nüüd on ta üle 90 ja Tartus ämma, äia juures. Ämm aga käib järjekindlalt oma kodu iga aasta korrastamas. Panevad isegi kartuli sinna maha. Kui õnneks läheb, siis on midagi sügisel võtta ka. Kui just sead ära ei söö.

Koht on suhteliselt suur. Peale maja ja selle küljes oleva küüni, on veel kolm hoonet ja väike saun natuke eemal.

Jõhvikatest homme!

2008-09-15T00:15:00.005+03:00

Ema ja isa saabusid reedel mu tähtpäeva puhuks külla. SEE päev küll alles täna, nüüd aga noh. Tööinimeste jama, vaid nädalavahetustel saab liikuma.
Emal oli huvitav rull kaasas. Juba mõni aasta paneb ta kirja omapoolset suguvõsa. Uurib, helistab, nõuab andmeid sündide ja surmade kohta. Minu jaoks oli üllatus, et tal sellest "võsast" puu on joonistatud. Kuna rahvast palju, siis selleks üles kirjutamise kohaks on tapeedirull. Minu eest on ta seda täitsa juhuslikult varjata suutnud. Ühesõnaga, leidsin internetist sellise mõnusa lehekülje. Tegevust jätkub seal. Hästi põhjalikult saab iga ühe kohta andmeid kirja panna.
Meie eesmärk emaga oli tema suurest tööst nn. koopia teha internetti. Niipea kui saan printerile uue kasseti sisse, siis lasen välja ka. Nii on olemas varu, kui originaaliga midagi juhtuma peaks. Veetsin seal lehel mitu tundi ja lõpuks kui sisse kõik nimed koos daatumitega sain, tuli kokku 143 inimest ja see on vaid emapoolne suguvõsa. Päris põnev on teada, küll vaid eesnime aga siiski, oma vanavanavanavanaisa nime. Sünniaastad on teada alates 1887-st aastast. Siis sündis mu vanavanaema.
Sai emaga nalja heidetud, et naissugulased kippusid mitme erineva mehega lapsi saama. Ei istutud vaikselt oma talus oma taadiga nagu ma arvasin, et 1900-..... tehti :) Jube keeruline on kirja panna viis last ja kõik erinevad isad. Ema on üks vähestest oma suguvõsas, kes on oma valikule truuks jäänud pea 35 aastat juba :) Selline kodu annab ka mulle palju kindlust, et raskusi seljatada. Eilne päev pani oma mineviku peale kõvasti mõtlema. Ega enam ju eriti kipu olnut meenutama.

Aga siin ma nüüd olen...
Sündinud 15.09 1980 Rakvere haiglas
Olen neljast lapsest noorim. Eespool on kaks venda ja õde. Minu ja vanima venna vanusevahe on 6 aastat. See paneb mõtlema kuidas küll ühega hakkama ei saa, onju. Pean endale seda rohkem meelde tuletama, kui piigal marutamistuur jälle peale tuleb.
Väiksena tatsasin vanemate laste sabas ja loomulikult keegi mind ei kannatanud. Oli juhtum, kui kadusin ära ja terve küla otsiti läbi mind leidmata. Arvati juba, et ma jõkke kukkunud. Mina aga ilmusin õhtul magamistoa riidekapist unise peaga välja. Olin peitust mängides sinna magama jäänud :D Sellest ajast peale võttis ema aegajalt tarvitusele meetmed. Peamiselt seoti mind nööriga pesunööri külge nii, et ma liikuda ikka sain. Kõlab julmalt ja tänapäeval tegeleks sellega sotsiaaltöötaja. Aga vaid nii sai ema maja juures asjatada samal ajal silma peal hoides ja kartmata, et ma sekund hiljem kuskil ringi ei hulgu.
Kuskil viieselt kukkusin ma poe trepist alla. Poleks midagi hullu olnud, kuid tegu oli kivist trepiga millel olid metallist servad. Sain oma esimesed ja viimased õmblused ning armi ülahuulele, mis mind siiani kaunistab (huvitav kokkusattumus, et ka mu kallil kaasal on huulel selline arm).
Minu enda esimene mälestus on lasteaia viimasest rühmast. Mäletan, et pidime ennast joonistama. Peaks see pilt isegi alles olema :D Minu suur õnnetus oli jääda vahetult enne lasteaia lõpupidu tuulerõugetesse (millest mul samuti "kenad" mälestused füüsiliselt olemas) ja jäi ära sõit Tallinna loomaaeda. Tol ajal oli see ikka kõva sõna.
Mäletan, kui hommikul magama jäädes sai pugemise eesmärgil emale ja isale hommikusööki valmistatud, et nad minuga liiga tõredad ei oleks. Kõhud saadi täis, kuid ma pidin ikkagi 3,5 km kooli jala minema :S Korra äratasin vennad-õe tund varem üles. Enne aru ei saanud, kui kooli ukseni jõudsime ja avastasime, et kinni on :D Siis taipasid ka teised kella vaadata.
Põhikooli pean oma esimese 20 eluaasta parimaks osaks. Kuigi olin juba minnes teistest vanem ja ka suurem, pikem jne. Õnneks käisin väikeses maakoolis ja nii ei ole mul mingeid suuri hingepiinu mälestuseks:) Lõbus oli! Eriti päev, kui direktor otsustas meie veesõdadele lõpu teha. Nimelt tellis ta tuletõrjeauto staadioni peale ja algas suuuuuur veesõda ümber koolimaja. Ka tiik tassiti tühjaks koos kaanidega :D Oli möll.
Käisin pea 10 aastat rahvatantsus ja laulsin. Tänu sellele pääsesin kolmel korral Tallinna laulu- ja tantsupeole. Sealsed mälestused lõpututest proovidest, pikkadest vetsujärjekordadest, vihmas tantsimisest, koolimajas ööbimisest ja Tõnis Mäega laulukaare all Koitu lauldes endast kõik andes, on hindamatud. Põhikooli ajal hakkasin ka muusikakoolis käima. Algul akordeoni, lisaks klaverit jalõpuks üks aasta ka viiulit enne, kui keskkool ja murtud süda mu viie aastased õpingud katkestas. Õigemini lõpetasin need ma ise kuna jõudsin arusaamisele, et muusika tegemine pole minule. Küll aga naudin seda mõnuga siiani :D
Niiet murtud süda. Eks nagu ikka. Üks kool, üks klass, kena noormees Tallinnast kolkasse kolinud. Vedas mul, et esimesena käpa peale sain. Oli ilus aeg. Sai lollusi tehtud. Kui põhikool läbi, muutus kõik. Läksime erinevatesse koolidesse. Tagant järgi tänan õnne.
Kümnes klass oli raske. Esiteks südamemured ja üldse pole lihtne minna väikesest maakoolist suurde gümnaasiumi, kus kõik on kõigi luubi all. Vastik-vastik :S Ühe aasta vedasin end läbi ja siis otsapidi kutsekooli restoranikokaks. Seal oli huvitav. Neli aastat. Palju toimus ainuüksi välipraktikate pärast. Sai meeletult kogemusi, tutvusi. Juba esimesel kursusel, teadmata midagi kulinaariast, sain oma esimese kokatöö kogemuse, mida ma küll eales ei unusta. Mäletan seda paanikat, kui seisin ÜKSI keset väikest kööki teadmata kust otsast alata. Seal samas ukse taga ootamas 20 näljast inimest, kes tahavad kiiresti sooja toitu saada a la carte. Nutsin, kuid ära tegin ja sellest hetkest ei kohutanud mind miski. Tegelikult on üks selline moment veel olnud. Siis juba paar aastat hiljem 1. septembril. Kui peale aktuseid tuldi perekonniti sööma. Siis sai ennast kõrvetatud ja liha loobitud. Vahepeal olid leegid ventilatsioonini väljas. Paanikahoog on kerge tulema kui tšekimasin aina ketrab ja ketrab ning iga paber, mis sealt väljub tähendab sinu jaoks eelroogi, praade, magustoite..... . Neid hetki nimetan ma tõeliseks praktikaks. Mitte neid, kus kaks nädalat köögivilju hakida tuleb. Oleneb kohast.
Mul nendega vedas. Esimesel aastal sain suveks tööle (kui keegi satub kunagi Kadaka Baari, siis tervitage Virget,kena väike viimati blond naisterahvas). Ise pole seal üle 7 aasta juba käinud. Sel ajal sai vinge 18 a pidu maha peetud. Karm ;) Peale seda olen tubli olnud :D
Viimasel kursusel õnnestus Rakveres Old Victoriasse pääseda. Nii juhtus, et enne kui käes oli kutsetunnistus, sai alla kirjutatud tööleping. Seal õnnestus küll vaid oktoobrini olla.
Siis kutsus endine klassijuhataja mu kooli tööle. Seal oldud aeg aitas kiiresti jõuda arusaamisele, et ei meeldi mulle ülemus olla. Samas oli meie väike kollektiiv niiiiii mõnus, kes me seal köögis olime-Kaido, Koidu ja mina :D Kui hästi töötav tiim :D Selle idülli vahetasin ma ühe aasta veebruari kuus teise vastu......... jätkub

Kes selle jutu lõpuni luges, tubli oled!
Ma nüüd teki alla, et hommikul 7.15 vastu võtta uus aasta oma elus.

pildi autor viki

Vaikussssssss

2008-09-01T15:02:00.010+03:00

Vikike ükspäev küsis, et miks pole ammu kirjutanud. Ei osanud miskit asjalikku vastata. Kes seda teab... Pole nagu midagi öelda ja ega ma eriline jutustaja olegi. Meeldib teiste tegemisi lugeda. Pea terve august oli nagu joobes oleks. Nüüd alles tunnen, et hakkab elu sisse tulema. Üht teist on saanud ikka teha.

Nii nagu P6rgukiz´i pere, oleme ka meie kalal käijad. Kohad kus käime pole küll nii maaliliselt ilusad kui Soomes, kuid natuke ikka :D Viimati käisime laupäeval taas Kastre paisul. Saime kala, vaid ühe ja väikese. Ma ei mäletagi, et oleks nii väiksest haugi näinud. Seekord kalakesel vedas, sai tagasi vette kasvama.
Käsitööga on ka kõik enam vähem. Vastavast blogist saab rohkem teada. Viki, laste sokid on valmis. Kui pluusi tulen tooma, siis kraban kaasa ;) Vahepeal tuleb õepojale üks mõnus kampsik kududa. Ikka palmikutega, kuis muidu.

Suvilas sai kartul võetud. Paar stiilinäidet ka :D

Ei, ma ei klõpsinud vaid. Sain ka lõpus ikka pool vagu üles kraapida. Minu tööks oli marjade korjamine. Sain järgmine päev 9 liitrit punasõstramahla aurutada. Avastasin enda jaoks, kui mõnus ikka on põõsa sees kükitada ja marju noppides omi mõtteid mõlgutada. Muidugi, kui ei pea iga 5 minuti tagant kontrollima, mida remondimees-Deisi Anelle teeb. Kuigi suvila on aiaga piiratud, on seal piisavalt ohte, mida kahjuks ei anna likvideerida. Nii tuleb tähelepanelik olla.

Millalgi eelmine nädal oli meil siin Luunjas taaskord koerte näitus vms. Seekord oli loomi palju ja erinevaid tõuge. Üks lahedam kui teine :D Piiga oli sillas aga ei saanud aru miks pai ei lastud teha.

Vot nii. Ehk sügisepoole, kui ilmad jahedamad ja elu tubasem, saab rohkem mõtteid kirja pandud. Seniks aga mõnusat sügist!! Mõnus ta ju on oma värvikülluse ja kargusega. Ega see aastaaeg mulle vähem meeldi, kui poleks teatud tähtpäeva septembri keskel tulemas. Sünnipäevi on üldse algaval kuul palju. Pidu-pidu ja auk rahakotis :D

blogi pealkirja peaks ära muutma

2008-08-19T11:55:00.004+03:00

11.nädal
-------------------
04.08- 7 082
05.08-12 453
06.08-13 879
07.08-14 424
08.08-19 714
09-10.08- 47 075
-------------------
kokku: 114 627
----------------------------
12. nädal kokku 128 479

Ei mäletagi, mis 11. nädalal tehtud sai. Eelmine nädal oli küll aktiivne nagu numbristki näha. Olime viis päeva Virumaal. Sai ema marjad ära korjatud ja 25 liitrit mahla aurutatud. Käisime Kundas jalutamas ja kalal. Ühesõnaga aktiivne puhkus. Kahju, et pilte ei teinud :(
Lugeja patarei kestis täpselt 12 nädalat. Eile poole päeva pealt avastasin, et displei on pime. Natuke oli seega eile kahjusid sammude osas. Juba ette tean, et käesolev tuleb kehva kuna tv-st tuleb ju olümpia ja just kergejõustik. Niiet jah, kududa on ka vaja ;)

2008-08-08T15:48:00.002+03:00

Hea seikleja
	Sa oled Maie ja Valdur filmist Vanad ja Kobedad
Sinu kirjeldus: Iga suvi vähemalt üks reis on sinu eesmärgiks. Olgu see siis Nuustaku, Pärnu rand, mõisatuur või Pariis. Kuskil peab ju käima, sest sügisel räägivad kõik tööl ja mitte reisinul pole midagi vastu panna. Grillahi ja shashlõkivardad on auto pagasniku kohustuslikud suvised komponendid. Matkarent.ee soovitus: Ükskõik kuhu reis viib, alati on hea kui GPS on varuks

Milline matkasell oled sina?

Võib täitsa nõus olla. Eriline matkaja ei ole.

Leitud Kuduva koeraomaniku blogist.

2008-08-05T00:26:00.004+03:00

10.nädal
-------------------

28.07- 2 205
29.07-16 448
30.07-13 877
31.07-20 892
01.08-14 736
02.08-18 368
03.08-11 430
-----------------------
kokku:97 956

Ei midagi eriti rõõmustavat. Millegi pärast kipuvad esmaspäevad kehvad olema. Vist nädalavahetusel ringi kolamiste pärast. Kõige masendavam on see, et mu kõndimistest pole MITTE MIDAGI kasu, kui ma ei suuda end külmkapist eemale hoida :S Vahepeal saavutatud miinus on kolinaga tagasi tulnud. -10 oleks arvestatav juba, kuid alla selle võib vabalt nädalaga tagasi tulla. MASENDAV!!! Ehk oma osa on ka selles, et jätsin taas suitsetamise.

Tänase päeva rikkus hommikune äikesevihm ära. "Tänu" sellele tuli toas olles 4X järjest Leiutajateküla Lottet vaadata. Jube:S

7082

Sain targemaks ka eile. Kui Tartu Annelinnas on elekter ära, siis kaob meil Luunjas vesi. tuleb uudiseid jälgida tihedamini.

2008-07-29T00:01:00.004+03:00

9.nädal
-------------------

21.07- 24 092
22.07- 10 600
23.07- 18 385
24.07- 14 141
25.07- 12 394
26.07- 17 653
27.07- 19 407
-----------------------
kokku: 116 672

Enam vähem nädal. Kuigi esmaspäeval olid suured lootused. Aga noh.. ega hulluks saa ka selle kõndimisega minna. Nädalavahetus oli päris kõva. Möödus taas ämma-äia suvilas nagu ikka. Sai kõvasti ringi sibatud nii aias sees kui ka väljaspool. Järjekordne punane turi on selle tõestuseks.
Hästi lahe oli vaadata kuidas piiga vanaisaga aeda parandasid kaks päeva. Tal nüüd selge, mis on haamer ja puur ja nael :d mis siis, et öelda ta neid sõnu ei oska. Nii "R" kui "L" veel puuduvad. Suure rõõmuga avastasin üks päev, et jonnihooaeg on vaibumas. Ei ole enam mul udupasunat elamises. Kõik saab normaalse inimese kombel selgeks. Nüüd vaevub piiga mind ära kuulama. millest ma vahepeal vaid unistada võisin. Enam ei ole iga asja peale "ei taha". Vaid oma lollusest õpetasin talle nalja pärast selgeks "käi ka". Nüüd saan selle vastuseks, kui talle miski ei meeldi. Tagant järgi tarkus onju aga noh... ega tegelikult see midagi hullu ju ole :D ta ütleb nii naljakalt "a" tuleb kuidagi eriti kurgust..

Täna oli niiiii lahja päev. Kui ma ei usuks ja ei loodaks paremat nädala jätku, siis ma seda numbrit välja ei paneks.

2205

jube :( aga olin nädalavahetusest ja ööst nii väsinud. Vaja välja magada.

2008-07-21T23:50:00.002+03:00

Oi oli alles õhtu!!
Hommikul tuli mehe õetütar Tartust rattaga. Tuterdasime kolmekesi päev otsa väljas. Piiga vahel ikka magas oma iluund ka. Õhtul läksime kahekesi. Käisime vist küll IGAL pool. Lihas veits kange. Tahaks teada, kas hommikul voodist ka tõusen.
Kuri plaan on teda terve nädal "ära kasutada". Nii on endal kõva stiimul peal. Nädala algus on kurja kuulutav :D

24 092

2008-07-21T00:21:00.005+03:00

Nagu ma juba maininud olen sai nädal puhkust võetud käimisest. Lugeja oli kogu aeg peal ja korjasin kogu nädala kokku kuna päeva number nii väike, et pole mõtet eraldi kirja panna. Kogunes vot selline number..

53 476

Jube väike nädala kohta ja minu kohta kui eelnevaid nädalaid vaadata. Tänasest hakkan jälle tubliks :D Ehk õnnestub tõsisemalt keperdamine taas päevakorda sokitada. Siiani ju jalutasin kaameraga. Samas on kaamera ka hea kaaslane. Eile õhtul, pühapäeval, tulin piigaga veel 20.00 välja kuna ilm ilus peale vihma.

Nägime toonekurgi söömas

"Ninnu" L-tähte meil veel ei kasutata

Siis nägin metsa serval kitse uitamas. Need loomad meie kandis täitsa tavalised. Pilt on kaugelt suumiga tehtud.

Selle lillekesega olen eriti rahul. Pole siiani õnnestunud nii ilusat puhast pilti teha oma aparaadiga. Töödelnud pole. Ah kui kena......!!!!!

Tunnikese sai ringi kolatud. Tänu piigale mul üldse 50 000 täis tuli. Selle eest kinkisin lapsele lilled :D

2008-07-20T23:43:00.007+03:00

Tihedad päevad lõpuks läbi. Nüüd loodan mitte ühtegi sugulast enne septembrit näha :S

Vennatütred olid külas mõne päeva. Said nad siia õega, kelle mees Tartusse mandliopile pidi minema. Sellega oli omajagu sekeldusi. Aru ma ei saa, kas varem pole siis teada, et suvel tasulisi operatsioone ei tehta. Lastakse inimesel kohale tulla ja siis alles avastavad. No tema õnneks jäid tuhanded taskusse.
Suvitasime paar päeva suvilas. Ilmadega vedas enam vähem. Vähemalt said lapsed ujumas käia. Reedel ühines piigadega nende ema väikese piigaga. See sama piiga kellele ma need nunnud sokid kudusin. Jõulude ajal oli ta veel nii pisike, et mahtus minu piiga nukuvankrisse :D. Nüüd aga tegu aktiivse lapsega, kes täitsa roomab ja ehk peagi ise kõndima hakkab ;)

Laupäeval käisime ka Hansalaadal. Ei kujunenud see käik küll selliseks nagu ma lootsin, kuid eks püüan järgmine aasta uuesti. Suured tüdrukud värvisid plaate.

Kohapeal ei jõudnud valmis. Nii lõpetasid kodus ära. Ilusad tulid välja.

Getrini delfiinipildi juures on ka minu käsi mängus. Laps ei jaksanud enam.Eks varsti ilmuvad samad pildid omapoolse jutuga ka Getrini blogis.

2008-07-19T23:41:00.004+03:00

7.nädal
-------------------
07.07- 15 497
08.07- 31 268
09.07- 14 578
10.07- 20 134
11.07- 19 528
12.07- 20 849
13.07- 10 460
-----------------------
kokku: 132 314

Juba uus nädal hakkab lõppema. Mina aga pole eelmistki korralikult lõpetanud. Jube kiire viimasel ajal. Kui käimisest võtsin puhkust, siis vahelduvad külalised nõuavad oma aja.
Momendil vennatütred külas. Siis oli vahepeal õde oma perega ja eelmine nädal käisid ema, isa ja vanaema ka külas :S Jube noh... täna tunnen, et täitsa ära väsinud. Samas mul heameel, et minu juurde ka jõutakse. Elan ju muu suguvõsaga võrreldes kaugemal. Tüdrukuid näen heal juhul 2 korda aastas kuna nemad elavad emaga otsapidi Tallinnas. Kogu mu ülejäänud pere kõik Virumaal. Ema kirub mitu aastat, et ma nii kaugele ronisin :D

Pildi autor Getrin(12)

2008-07-12T22:58:00.007+03:00

Päeval käidud.
Lõunal jõudsime koju tagasi. Hoolimata mu algsest vastuseisust ühe öö pärast üle 70 km sõita, oli ikkagi päris nauditav.
Vähemalt sai piiga oma esimese suure vee kogemuse. Oi ta algul kartis ja samas tahtis vette minna. Vesi oli 20 kraadi kuigi nagu ikka, tundus külmem. Kuna emme pole üldse vee inimene, siis sai issi lapsega sulistada.

Käisid päris kaugel ära :S Hakkasin juba kartma.

Õhtul, kui uuesti rannas käisime oli piiga omas elemendis. Vahepeal juba kiskus asi ohtlikuks. Ega tema ju seda veel taju. Lõbus lainetes möllata. Endal aga tegu, et last vee peal hoida:S
Hiljem kujunes õhtu grilli ja jookide ning väikese tantsuga. Piigast sai suur lemmik. Käis võõraste titadega seltsimas. Kohe häda, ei saa enam tulema.
Eesti rahvas puhkab täiega. Mis siis, et vahel vihma sajab nagu täna enne lõunat. Ikkagi pakitakse oma kompsud kokku ja nauditakse Eesti suve, millel pole tegelikult midagi viga ju. Ega koguaeg ka päikest vaja ole.

Sammudest rääkides, neid ikka tuli ja kobedalt. Rannas andis ikka piigaga võidu joosta. Täna sai natuke linnas ka ringi siblitud. Homme on turule minek. Värsket kartulit ja tomatit ostma ;) nämma!!

11.07- 19 528
12.07- 20 849

Nüüd aga magama kuna olen täitsa küpse. Uskumatu nädal! Ning homne veel ees.

2008-07-10T23:32:00.003+03:00

20 134

Õhtul sai metsas ja kalal käidud. Nautisin lapsevaba aega ;) Uurisime juba varakult marja ja seene olukorda. Seent ei leidnud pika otsimise peale, kuid mustikat juba täitsa on. Mari küll veel väike aga koogi jaoks mõne saja grammi korjasime.
Homme suvepäevadele minek. Ega eriti viitsi, kuid jah..... . Teeme ära!!!
Käesolev nädal kujuneb päris korralikuks. Üritan nädalavahetusel mitte looderdada.

2008-07-09T02:10:00.004+03:00

31 268

Selline ilus rekord eilse seisuga (juba uus päev ju käes). Tuli tätsa ootamatult. Päev muidu nagu päev ikka. Sai Selveris laadapäevadel käidud. Eriti midagi huvitavat küll polnud, kuid kolme kotiga me sealt välja kõndisime. Ülejäänud õhtu läks kuidagi käest....elu, mis teha. Nii sai täitsa plaaniväliselt veel kaheksa ajal välja mindud. Kõndisin, palju ja kiiresti kuniks sääsed liialt maiustama hakkasid ja päike looja läks. Paraku kergem ei hakanud:(
Peaks magama juba minema, kuid ei saa. Ise ka ei tea miks. Kuigi tean, et magamata on raske piigaga sammu pidada. Hakkan vaikselt lootma, et saaksin talle sügisel lasteaeda koha. Isegi kui see toob kaasa mu tööle mineku.

2008-07-08T10:35:00.002+03:00

6.nädal
-------------------
30.06- 14 197
01.07- 14 115
02.07- 13 279
03.07- 14 866
04.07- 19 848
05.07- 21 846
06.07- 17 544
-----------------------
kokku:115 695

Päris hea nädal oli. Hoidsin oma päevaplaani. Suure panuse andis ema, isa külaskäik nädalavahetusel. Alles eile läksid ära. Sai palju ringi sõidetud ja ka kõnnitud. Isegi pilte polnud aega teha.

2008-07-01T23:43:00.002+03:00

Käisime õhtul Kastre paisul kalastamas. Õigemini abikaasa loopis lanti ja meie piigaga jalutasime ringi püüdes võimalikult vähe konnamaime(poegi) ära tallata. Sealne tee oli neid täis. Mulle kui konnapelgajale oli see päris jube koht. Samas pais ise on ilus. Vaadake ise.

Ilm oli mõnus. Selline pilves, natuke isegi tibutas ning päike piilus tumedate pilvede tagant. Sealne jalutuskäik päästis mu sammumise päeva. Ilma selleta oleks number päris nutune olnud.

14 115

2008-06-30T11:31:00.003+03:00

Algus on paljutõotav :)
Mis ikka teha kui äratus enne seitset on? Naudid hommikukohvi rõdul vaatega udusele jõele. Enne üheksat olime piigaga juba õues. Momendil on lugeja näit 10 369. Elame näeme mis ülejänud päev toob.
Eile jäi mainimata Luunjas toimunud koertenäitus. Väikesed foksterjerid käisid kohtunike ees eputamas.

EDIT
Ei tulnud midagi välja. Piiga magas üle 3 tunni lõunal ja nii ei pääsenudki enam välja. Vihma hakkas ka õhtul sadama.

14 197

2008-06-30T00:03:00.015+03:00

5.nädal
-------------------
23.06- 12 879
24.06- 11 327
25.06- 14 536
26.06- 14 846
27.06- 12 872
28.06- 21 413
29.06- 16 657
-----------------------
kokku: 104 530

Minu õnneks jätkus täna ratsutamisvõistlus. Peaks kuskilt uurima, mis täpselt toimus meil siin heinamaa peal kaks päeva. Krabasin kaamera ja ülejäänud pere kaasa ning välja.

2008-06-28T22:57:00.011+03:00

Mõnus õhtu. Sain paariks tunniks fotokaga välja minna, üksi, ümber vaid loodushääled. Oi kuidas kulus ära, sest piigal on karjumisetapp käsil. Varsti on selle "seakisa" peale küll sotstöötaja ukse taga. Jube mis häält üks alla meetrine teha võib. Ja ühest piiiiiisikesest momendist paisub suuuur probleem. Eks ta kiusab ka oma kisaga meid. Parajalt naljakas on silmanurgast ta käitumist jälgida. Korra röögatab, siis piilub kuidas emme-issi reageerib ja nii mitu korda. Kui teed tema "esinemisest" välja, siis saab sellest suurem "etendus". Ühesõnaga, tsirkus.
Täna võtsin kaamera ja põgenesin kodunt. Kolasin mööda põlde. Kapsad on juba päris suured :)Vili on viimaste nädalatega metsikult kasvanud..

Täna oli meil siin mingi noorte ratsavõistlus. Täitsa juhuslikult sattusime piigaga peale lõunal. Loomulikult oli mul just täna kaamera kodus.. tavaliselt on piigaga koos alati kaasas :S
Õhtul sain veel löögile.

Ja loomulikult Luunja vaieldamatult lemmikuim koht roosiaed on õites taas. Kahjuks hakkavad juba esimesed õied närtsima, kuid siiski palju on veel tulemas :)

Ja lõpuks jõuame sammude juurde :) Päeva jooksul ikka tuli ühtteist ja õhtul tuli veel veidi.

21 413

Kuidas sinu päev möödus?
Päikest!

2008-06-26T12:25:00.004+03:00

4.nädal
------------------
16.06- 13 270
17.06- 17 690
18.06- 12 576
19.06- 14 239
20.06- 14 547
21.06- 16 655
22.06- 17 913
-------------------
kokku- 106 890

Pole kõndimisest ammu miskit kirjutanud. Ega polegi midagi uut rääkida. Kõik näevad ise, mis ilmad väljas on. Sellest hoolimata suutsin eelmine nädal tublim olla kui 3.nädalal. Eelmine nädal sai paar korda linnas ringi tatsatud. Korra käisin ka keperdamas, kuid tunne polnud hea.
Reedel, 20.06 sai vanemate juurde Virumaale sõidetud ja palju tegutsetud. Peamiselt olin emal töö juures abiks. Tuletasin lapsepõlve meelde, kui sai peaaegu elatud lehmade keskel. Mis sa ikka teed, kui vanemate töökoht on 500 m majast ;) Lastega sai terved päevad õues veedetud. Kui vihma sadas, siis istusime trepil ja kohe kui sadu järgi taas välja. MÕNUS
Piiga aitas vanaisal uut riita alustada. Küll saagis ja kopsis :)

Vahepeal tuleb puhata ka...

2008-06-20T12:32:00.002+03:00

Lutisaaga jätkub.
Esimene öö läks kergelt kuni kella viieni, mil ta pika jorina peale ärkas. Natuke jutustamist ja magama uuesti. Lõunauni jäi vahele. Päeval mõned korrad küsis aga kui tegin juttu muust, siis unustas kohe ära.
Õhtul sättisime end jalgpalli vaatama. Piiga panin poole kümne paiku voodi. Tunni pärast magas. Kisa oli natuke rohkem kui esimesel ööl. Eks ta ju kuulis, et teised ei maga. Lõpuks võttis kaela ümbert kinni, väike musi emmele ja uni tuli. Kuna ta mähkmevaba, siis pean teda öösel potile panema. Muidu teeb alla. Eile ärkas üles. Oma viga kuna jokutasin liiga kaua. Natuke aega pai ja põse silitamist ning taas rahu majas. Ülejäänud öö oli okey.
Täna on vanemate juurde minek ja see saab katsumus olema kuna õepoeg kasutab siiani lutti :S Eks elame ka selle üle. Enam alla ka ei anna, kaks päeva ju selja taga juba. Lõunaune magab loodetavasti autos ära sinna sõites.

2008-06-19T00:47:00.000+03:00

Lõpuks jõudis aeg kätte.
Piiga väiksest peale suur lutisõber olnud. Samas sai eelmine kuu juba 2-aastaseks. Oleks nagu aeg. Olen viimasel ajal tähele pannud, et nõuab aina rohkem oma tutat/nämmat. Mitte ainult magamiseks. Viimased mitmed ja mitmed nädalad on täis vingumist, virisemist, jonnimist, vastu hakkamist jne. täis. Suhtlemine on päris raske temaga momendil. Samuti õhtused magama jäämised. Olin täitsa õnnelik kui ta ise oma voodis magama jäi ilma minu kohalolekuta. Nüüd aga ei sobi talle miski. Küll vaja juua, siis pissile ja kallit ja raamatut jne. Lõputu... ja siis tuleb uni peale pikka kisamisperioodi. Ühel sellisel õhtul, kui miski ei sobinud, isegi lutt, mis kogu aeg oma tee põrandale leidis ja sekund hiljem otsiti juba taga, võtsin käärid ja lõikasin luti otsast ära piiga silme all ja eelnevalt teda sellest hoiatades. Ta kavalpea mäletas, et lutte ju kaks. Tol korral ma ei olnud selleks kisaks ise valmis ja andsin mõne aja pärast alla.
Tänane õhtu algas samuti. Ei kõlba see ja teine. Iga asja kohta öeldakse "ei taha". Tundsin kuidas veri pähe tõuseb ja tegin kiire visiidi rõdule. Piiga lennutas sel ajal hoogsalt oma lutti ja moment hiljem nuttis juba taga. Mõtlesin, et nagunii ta viriseb ja jääb kisaga magama. Olgu sellest vähemalt midagi kasu. Hetkel kui lutt taas voodist välja lendas, võtsin käärid ja lõikasin lutil otsa küljest. Seekord jätsin rohkem alles, et ehk kulub ära. Algul oli imestust palju piigal, et mis jälle.. Jorin hakkas pihta aga mitte eriti häälekalt. Sahmis voodis ringi, keerutas, üritas järele jäänud lutti tõmmata. Nii möödus tunnike. Magama ei jäänud. Vahepeal muutus juba häälekamaks. Viisin teise tuppa ja panin teleka mängima. Nii veetsime veel pooltunnikese. Siis enam vaadata ei tahtnud. Pani kinni, natuke soigus ja südaööks magas. Suhteliselt kergelt läks. Üks moment oli tal, kui võttis silmast vee välja lutti otsides. (mõne aja möödudes ta leidis, et ei taha seda lutijäänust ja vist lootis, et on veel kuskil mõni tuta peidus). Sel hetkel oleks ehk isegi alla andnud kui oleks tagavara kuskil olemas. Täna aga polnud muud teha kui lõpuni minna.
Enda üle tunnen ka ikka veidi uhkust. Kuna piiga on mu närvikava kõvasti nädalatega kahjustanud, siis pelgasin, et lähen endast välja seda virinat kuulates. Kõik oli aga kontrolli all. Suutsin lõpuni rahu säilitada.
Eks paistab kuidas öö möödub ja muidugi homne lõunauni on järgmine samm.

2008-06-15T23:48:00.005+03:00

Täna hommikul tuli mehel idee sõitma minna. Pakkisime end aga autosse ja võtsime suuna Palamusele. Nii mina kui Priit polnud veel sinna oma elu jooksul sattunud. Käisime "Kevade" radadel.

Sealt edasi võtsime suuna Kääpale, kus jalutasime ringi Kalevipoja muuseumi õuel kuna muuseum ise oli kinni. Ka väljas oli mõnus olla. Peamiselt muidugi piigal, kes sai isegi liugu lasta ja kiikuda ;)

Ja nüüd sammudest. Ei tulnudki nii palju kui algul lootsin. Aga noh ... täna saab puhkus läbi. Homme loodan oma päevase tulemuse taas 20 000 lähedale viia.

9678

2008-06-14T23:24:00.004+03:00

Päev läbi. Väsinud täitsa, samas magama ei raatsi ka minna. Sain lõpuks omale vajaminevat lõnga ja nüüd lõpetan pooleliolevaid asju.... mõõõõõnus

Saime Tartus kokku. Vikikese poolt jutt ja pildiseeria. Tänu linnas käimisele tuli veidi suurem sammu summa kui viimasel ajal tavaks.

8925

Järgmiseks nädalaks on plaanis jätkata kõndimist kui ilm vähegi lubab. Ilmateated näitavad küll vihmaseid päevi, kuid loodan ikka paremat.

2008-06-14T00:32:00.003+03:00

Hommikul sai piigaga küll välja mindud, kuid jonni pärast piirdusime vaid 45 minutiga :S saaks juba see periood läbi, tahaks kasvõi väikest pausi
Arvestades, et vaatasin täna mõlemad jalgpalli matšid ära, tuli ikka veidi samme. Samas mängud olid huvitavad.

3505
tõesti vaid natuke... puhkus noh

Homme saab ehk kobedama summa kuna tartukad saavad kokku seoses ülemaailmse kudumispäevaga

2008-06-12T23:55:00.003+03:00

Nja
Täielik puhkus on.
Samme eraldi välja ei too kuna numbrid niiiii väikesed.
Ei saa öelda, et tüdinenud olen ja ei viitsi. Lihtsalt momendil ei otsi võimalust käimiseks ja ega see ilm ka soosi. Hirmsasti meeldib vihma lõhn. Mõnus... jood rõdul kohvi, vihma sajab ja kõige tipuks keegi ei vingu sul kõrval. Rahu ja vaikus...
Kuna käimine on tagaplaanil, siis olen leidnud uuesti oma käsitöösoone :)

Päikest!

2008-06-11T00:11:00.001+03:00

Puhkasin täna.. no vähemalt päeva esimese poole ;)
Õhtul käisin kõndimas. Ilma keppideta kuna tuul rebinuks need käest.

13 744

2008-06-09T22:12:00.002+03:00

02.06- 14 710
03.06- 21 463
04.06- 19 426
05.06- 22 388
06.06- 20 478
07.-08.06- 43 526 (läks meelest laupäeval tulemus fikseerida)

-----------------------
2.nädal kokku- 141 991

Möödunud nädal oli väga õnnestunud. Samas käesolev on s****ti alanud. Jube ilm. Homseks lubab vihma ka veel lisaks suuuurele tuulele. Tuleb vist puhkus võtta käimisest. Täna igatahes välja ei pääsenud. Varajane ärkamine keeras kogu päeva pea peale. Nii on number häbiväärne aga noh... olen siiani tubli olnud ja puhkus kulub ära.

2754

2008-06-09T15:48:00.001+03:00

Piiiiiiiiiikk nädalavahetus nüüd selja taga. Täna hakkasime kell 5.00 Tartu poole sõitma, et mees õigeks ajaks tööle jõuaks.
Seal põhjas on ikka jahedam kui meil siin ja ma veel lootsin päikest võtta. Õde käis lausa jopega ringi. Mõnus, et sai palju ringi liikuda. Enamik aeg olime piigaga väljas.
Laupäeval käisime laadal. Huvitav oli. Peamiselt piigal. Sai kiisusid paitada, batuudil hüpata ja osalesime vanavanematega põnnide paraadil.

Nägin oma silmaga ära selle kuulsa tikitud vaiba. Ilus on.

Vaatasin, et väga populaarne on linased särgid ja mütsid. Leidsime ka oma sugulase, kes nahast esemeid valmistab (mütsid peamiselt, kuid ka suuremaid kehakatteid). Päikesest hoolimata läksid tema nahast ja karvase voodriga "kõrvikud" päris hästi kaubaks.

Samud tulid nagu iseenesest. Laupäeval vaid unustasin tulemuse fikseerida ja nii läks kaks päeva kokku. Mõnus, et sain piiga lõunaune ajal ka kõndimas käia. Lapsehoidjaid ikka jagus :)

06.06- 20 478
07.-08.06- 43 526

2008-06-06T00:11:00.006+03:00

Rekordi uuendus
Taas tavaline päev. Õhtul lisandus perega poekäik, jala loomulikult ja keperdamine. Palju ei käinud, kuid aega läks siiski. Selliste kuumade ilmadega tuleb ettevaatlik olla. Tegin kolmveerand ringi kaks korda st. ringi lõpus ei pööranud kodu poole vaid tulin tuldud teed tagasi. Aeglane kõnd oli ~1,5 tundi ja 8000 sammu. Tee peal mõõtsin sammu pikkuse ka ära 50 cm. Samas kui lisada tempot, siis pikeneb samm märgatavalt.
Kõndima minnes oli 13 700 ees. Päeva lõpptulemus aga

22 388

Reedel taas suvilasse minek. Eks paistab, mis sammudest saab. Lubab järjest kuumemat ilma ja tuul ka vaibunud veidi. Ei taha üldse end päikese käes praadida :S

EDIT: 14.44
Läheme siiski minu vanematele külla st. Rakvere lähedale. See tõotab head kuna seal on kus käia ja lõpuks saab emaga kepikõndi harrastada ;)

Näeme pühapäeval!!

2008-06-04T22:52:00.003+03:00

Tavaline päev oma käimistega.
Õhtul kutsusid ülevalt naabrid grillima. Nii kasvas märkamatult ka sammude arv. Enne tuppa tulemist sai piigaga kerge jalutuskäik veel tehtud.
Korralik päev :)

19 426

2008-06-03T23:36:00.006+03:00

Väga tulemuslik päev.
Algas nagu tavaliselt. Üritan küll varem ärgata, aga ikka kukub välja nagu alati st. kell 10.00. Tund hiljem piigaga juba väljas ringil ~45 min, siis liivakast jms. 1h15m. Lõunauinak 13.30-15.15. Söök, kaasa koju saabumine. Kell 17.00 käisin poes. Tavaliselt jääb see toiming hommikuse jalutuskäigu sisse, kuid täna sain selle võrra ekstra sammud :D kuigi mitte eriti palju aga siiski. Kott üle ukse tuppa ja oma ringile. Käisin kohe ilma millegita- kepid, muusika, isegi nokamütsi ega prille polnud. Tuli selline ekspromt mõte, et läheks. Tegin ühe ringi ja aitas kuna ära tüütas. Kahju kuna selleks hetkeks terendas silmapiiril isklik rekord :( Läksin koju ja krabasin piiga õue (kell oli 18.15). Võtsime änn-änni ja ringile +5000 sammu lisandus. Natuke jäi ikkagi puudu, samas ei teinud piigaga suuremat ringi kuna lapsel ju ka vaja ringi joosta. Nii olime üle tunni naabripoistega müramas.
Lõpuks ei meeldinud piigale asjade käik ja hakkas jonnima. Kõrval olev pilt ongi momendist, kui poisid Rasmus ja Kaur hakkasid piiga jonnimist järgi ahvima. Leppis algul isegi tuppa minemisega, kuid trepikojas mõtles ümber ja läksime hoopis uuesti sõitma. Seekord lasin piigal endal teekonna määrata. Sinna kuhu tema näpp näitas, sinna läksime ja nii need puuduolevad sammud tulid ja natuke peale ka. Tuppa jõudsime peale poolt üheksat alles.

Tunnistan, et olen tegelikult täitsa väsinud. Kui südaööl magava piiga potitan, siis vajun ka ise ära. Ei ole juba pea kuu öösiti käsitööd teinud. Ega ma tegelikult väga kurda selle koha pealt, isu midagi teha nagunii puudub. Viimasel ajal olen teatud huvi siiski täheldanud :D niiet on lootust, kui rahad laekuvad ja saab puuduoleva muretsetud.
Füüsiliselt olen ka väsinud. Jalad valutavad õhtul. Õnneks hommikul vaid kerge aimdus eelmisest päevast. Tuletab tööelu meelde kui 13 tundi jalgadel olemine polnud mingi probleem. Samas on paras hoog sees. Tohutult motiveerib teadmine, et päevatulemus tuleb avalikult lausa kahte kohta üles riputada ja kui vaadata eelmist nädalat, siis oleks jubedalt häbi väikese numbri pärast. Samas hulluks ka ei lähe... luban.

Uue rekordi numbrid

21 463

2008-06-02T14:48:00.005+03:00

26.05 - 7845
27.05 - 20 023
28.05 - 18 711
29.05 - 19 604
30.05 - 19 348
31.05 - 16 149
01.06 - 19 385
--------------------------------
1.nädal kokku: 121 065

Täna ei edene miski. Hommikul sai välja mindud piima järele aga jalutama mitte. Metsik tuul tõusnud ja see keerutab jubedalt liiva jms üles. Endal poleks sellest midagi aga piiga hakkas silmi hõõruma juba esimese viieminuti jooksul, mis väljas olime. Paha.
Loodan, et õhtul ikka keperdama lähen. Momendil pole 1000 sammugi täis.... peab ikka minema ja lausa kolm ringi tegema, et norm päevatulemust saada.

EDIT: 22.42
Tõmban tänasele päevale joone alla. Õhtu kujunes viljakaks sammude poolest. Eks ise nägin vaeva ka. Võtsin oma truud sõbrad Kepid ja välja. Tuul vaibus veidi ja taevas oli minu õnneks pilves. Päikese käes pole mitte lõbus kaks tundi keperdada :S
Suuna võtsin Kabina poole kus ma päris esimest korda keperdamas käisin. Tollest korrast on meeles jube pikk tee ja vastikud kivid tossu sees. kivid on alles aga tee pole üldse nii pikk kui tundub. Sama pikk kui mu tavaline ring. Niiet ei tasu sinna asfaldile ronida.
Veidi jääb puudu enda püstitatud miinimumist, kuid küll homme selle tasa teen.

14 710

Momendil lähen diivanile külili ja üritan heegelnõelaga sõbraks taas saada.
Kohtume homme!!!

2008-06-01T22:49:00.003+03:00

Nädalavahetus nagu niuhti möödas.

REEDE

Sai juba varahommikul mehega linna sõidetud kuna pole mul isu väikese lapsega ühistrantsporti kasutada. Kunagi ju ei tea, kas vanker bussi mahub :S Oleks vahemaa lühem läheks jala. Hullud mõtted.
Sai siis linna peale mindud eesmärgiga kesklinnast Annelinna jalutada, et tädi Margega ringi patseerida. Sinna ja tagasi, vahepealne siiberdamine ka ja üle 10 000 juba koos ja enne lõunat :O Õhtul ämma-äia suvilasse ja vot seal läks raskeks. Aias sibli ringi kui palju tahad. Vahemaad ju väikesed. Sai kümneid kordi nn. suvilakoperatiivile vankriga ringe peale tehtud. Nii õnnestus õhtuks korralik summa ikka saada.

19 348

Laupäev
Kogu päeva kirjeldaks sõna sipelgapesa. Ainuke paiksem aeg oli piiga lõunauinak. Siis lihtsalt jäin ka ise paariks tunniks tukkuma. Rohkem ei oskagi midagi öelda. Ikka sebid aias sees põhiliselt lapsega ja siis vankriga ümber majade ja raudtee ääres. Nii saigi õhtuks veidi üle miinimumi. Rohkemaks ei olnud enam jaksu kuna päev otsa päikese käes olla.... tulemus on täitsa näha punetava naha näol nii turjal kui rinnal. Oleks paigal püsinud oleks kogu keha ühtlaselt saanud aga siis poleks samme saanud :)

16 149

Pühapäev e täna

Mina, ööloom suutsin täna hommikul juba 5.30 üles tõusta. Üllatavalt hea oli. Varajane kohvi verandal kui õhk veel ööst karge, lausa külm.
Jõudsime linna varakult tagasi. Veidi ringikolamist ja koju. Õhtul, peale piiga uinakut taas välja :D Kui oma ring tehtud saime naabripoisiga kokku ja uuesti ringile lõpppeatuseks kiiged ja ronimismaja. Seal siis möödus aeg peitust mängides ja muidu ringi joostes pea 20.30-ni. Sääsed va sindrinahad hakkasid kiusama. Number on üllatavalt suur. Eks tavapäevadel saab tihti lugejat piiluda aga täna tuli kõik nagu iseenesest. Enne õhtut polnud meelesti vaadata :)

19 385

Ühesõnaga kui algul pelgasin, siis nüüd olen nädavahetusega täitsa rahul. Veel rohkem olen rahul sellega, et sain nii mõnelgi korral mehe kaasa jalutama. Ta alati poeb selle taha, et päev otsa tassib vett ja kimab mööda Tartut bussiga ringi. Eks kui kokku arvestada keskmine päevakogus 130tk 20l pudelit, siis kaal sellel on ju hirmuäratav. Samas on väike vatsake ikka ees ;) niiet kulub ära ka puhkepäevadel liigutamine.
Vaatan, et viimasel ajal õnnestub pea samasugused tulemused õhtuks saada. Hea märk sellest, et käin stabiilselt.

Kõige parema uudise jätsin muidugi viimaseks.
Võin nüüd oma miinuse pügalat kolme võrra nihutada ja ikka sinna miinuse poole. Jeee!! Kuna pidevalt ei saa kaaluda, siis see -3 on tekkinud viimase kahe kuu jooksul aga kuna ma pole eriti oma söömises midagi muutnud vaid aprillis lisandus aktviivsem liikumine, siis võib ikka kõik käimise süüks ajada :)

ps. kõikidele imestajatele, ei ole pere söömata ja kasimata mu ringi uitamiste pärast. Kui panna hommikul päevakava paika, siis saab õhtuks kõik tehtud: söök, pesu, nõud, koristamine jne.

2008-05-29T22:55:00.009+03:00

Järjekordne tavaline päev oma igapäevaste toimetuste ja käimistega.
Õhtul taas kepid kaasa ja ringile. Tegin ühe... päris hea. Tegin teise veel... hakkas juba tunda andma. Ajaliselt oleks ka kolmandat jõudnud teha, kuid siiski jätan endale varu. Selle asemel tegin mõned teeotsad enne koju jõudmist. Nii sain kahe ringi 10 000 veel natuke lisa. Siiski jääb päevatulemus kehtivale rekordile 20 023 alla, kuid napilt.

Mõned illustreerivad pildid minu "terviserajast"

Kolmandal pildil Luunja Keskkool
Viimasel kolmel kohalik kass, kaks kitse keda eile esimest korda nägin ja VÕRRATUD Luunja hobused, meie lapse lemmikud. Käime iga päev teretamas ja vahel õhtul head ööd soovimas. On ilusad loomad ikka :) ps. Neid on ikka rohkem kui kaks
Kolime perega nädalavahetuseks ämma-äia suvilasse. Eks paistab kuidas siis sammudega olema saab.
Järgmised uudised ja numbrid alles pühapäeval. Kerget jalga seniks!!!!!

19 604

2008-05-28T22:52:00.003+03:00

Hea päev oli hoolimata väsimusest, jonnivast lapsest ja raisku läinud närvidest.
Lõunane ring piigaga, liivakast-->u 7000 sammu.
Suure kisaga sai piiga lõunal magama. Tal vist mingi kasvuaeg vms. Magamisega on viimasel ajal tõsised probleemid tekkinud
Mees jõudis peale lõunat koju, süüa ei nõutud. Nii seadsin fotokaga end väiksele ringile, mis tegelikult nii väike olnudki. Tunnike sai ikka ära vantsitud.
Õhtul veel piigaga ring peale liivakasti nõupidamist :) Tuppa saime alles peale 20.00. Paistab, et lapsele hakkab järjest enam meie sõidud meeldima, st. tema sõidab, mina ju kõnnin ;)

Tegelikult on jalad parajad süldid all eilsest. Ning kui öösel ka magada ei lasta, siis pole ime, et väsimus kallal ja suur kõndimine on meeletu söögiisu tekitanud, mille üle mul kohe kindlasti hea meel ei ole :S
Kõigest hoolimata homme jälle teele :D

18 711

2008-05-27T22:53:00.005+03:00

Täna oli hea päev, väga hea päev.
Päike paistis ja soe oli. Isegi tuul vaibus. "Tänu" sellele, et piiga otsustas mitte lõunauinakut teha, sai kaks korda pikk jalutuskäik ette võetud ja mitmeid kordi liivakast-kiik-ronimismaja-marsuut läbida.
Õhtul proovisime kingiks saadud näpuvärvid ka ära :D
Lahe tegevus nii lapsele kui ka, mis siin salata emmele ;)

Neiu aadamarüü üle ei maksa imestada kuna see piiga ei tunnista kodus mingeid riideid. No aegajalt ikka seisab midagi seljas paar minutit. Enamik ajast on ilma..

Ausalt rääkides, siis oli õhtune keperdama minemine suure küsimärgiga kuna ei leidnud motivatsiooni, sest 10000 oli juba lugejal ees. Siiski mingi jõuga ma uksest välja sain. Nagu ikka algul ei saa vedama ja pärast pidama. Tegin oma tavapärast ringi ja lasa kaks korda. Nii suutsin oma päevase näidu kahekordistada, jeeeee.... Rekord!!!!!!!

20 023

2008-05-26T21:51:00.005+03:00

Täna peres tähtis päev. Preili Deisi Anelle sai kahe aastaseks. Tüüpiline, et igal lapse sünnipäeval jääd mõtlema kuis aeg küll lendab. Õnneks on sellest veel nii vähe möödas, et meenuvad pea kõik pisiasjad, mis kulmineerusid pisipiiga sündimisega. Iga nädal mõtlen, et peaks kõik kirja panema enne kui mälestused tuhmuvad.
Selline ta meil on. Meie Kraaka.
Nagu arvata oligi jäi tänane päev sammude suhtes nõrgemaks kui viimasel ajal kombeks. Selle asemel on kõht salatit ja torti täis :S
Eks homme on taas tavaline päev.

7845

Täna kõlas stardipauk ka Isetegijate Käime koos! projektile. Väga mõnus saab olema. Tulemused siin üleval.

2008-05-25T22:16:00.017+03:00

Väsitav päev.
Viisime piiga ämma hoida ja põrutasime kaasaga Taevaskotta. Niiiii mõnus on vahel ka kahekesi olla. Tegelikult oli mehe sõber ka kaasas aga ikkagi.
Mõned pildid ka ;)

Sammulugejale hirmasti meeldis selline aktiivne puhkepäev. Ligi 11 000 sammu lisandus selle ronimisega seal.
Eks pingutasin ka kuna teadsin juba ette, et õhtul enam välja ei jaksa minna. Oli vaja toas üht teist teha kuna meil peres homme tähtis päev ;)

12 969

*

2008-05-24T23:10:00.004+03:00

Tänane päev oli eilsega täiesti erinev. Välja arvatud ilm, mis on ikka sama tuuline. Kahju, et Tartu Pärlipäevale minna ei saanud.
Kõndima aga õhtul jõudsin.
Ning kokkuvõttev number on....

15 050

Ma olen igatahes esmaspäeval algavaks isetegijate käimisperioodiks valmis :)

*

2008-05-23T23:23:00.003+03:00

Ei ole tänases päevas midagi postitiivset. Täielik laisklemise päev :( Ei teinud süüa, ei pesnud nõusid, piigaga väljas ei käinud, ise õhtul samuti mitte. Mees tuli koju nohu ja palavikuga, ilm on jube tuuline ja päikesest pole midagi kasu. Magasime õhtul koos piigaga 2,5 tundi.
Suurest hirmust, et ämm ja äi homme sisse astuvad 8.30, millal meie majas alles magatakse, pesin ikkagi nõud nüüd pool tundi tagasi ära ja veidi kraamisin elamist. Jube häbi ju muidu :S

Lugeja number on niiii masendavalt väike, et ... Homme uus päev ja enesetunne kindlasti parem. Küll siis jälle tegutsen.

2008-05-22T12:26:00.003+03:00

Tänase päeva algus oli paljutõotav. Kohe hommikul lugeja vööle ning piigaga välja minnes oli juba 1000 sammu ees.
Õhtul oma tavapärane ring kiiresti samme 5800 45min. Kauem ei saanud, sest parem jalg jupsib. Reieluu surub ülevalt vist kuskile närvi vastu kui parem jalg astumisel taha liigub. Käib hetkeline sähvakas läbi. Vaat, et jalga alt ära ei löö. Eile lonkasin koju. Täna nii hulluks ei läinud. Ning pärast kodus pole enam midagi tunda. Ei tea, mis teema on. Peab arstile mainima kui piigaga lähen.
Aga number on täna ilus :)
12 282 isiklik rekord momendil
EDIT: näedsa valetasin. Oma esimesel keperdamise päeval sain 14 400 sammu ju