Normaalne.
Polegi vaikne kena kohake lapse kasvatamiseks.
Kusjuures suvel sai tihti seal lähedal keperdatud. Ühel korral panin tähele hoone juures vahtivaid inimesi. Tegin kiirelt minekut. Kõhe hakkas. Ja seal nad siis saatanad kasvatasidki.
Vaatad, et mahajäetud koht, kuid Luunjat läbivast teest vaid 500 m kaugusel. Seal samas veidi eemal on tallid ja mingi köögiviljakasvatusega tegelevad inimesed.
Nja

Tüüpiline. Kui kõik magavad, siis pole endal uneraasugi ja koon kella neljani öösel.
Täna jäi piiga lõunauinak täitsa hiljapeale ja seega on ta siiani üleval ning ma üritan ennast vägisi üleval hoida.
Oi kuidas magaks.
Selle asemel aga panin supi puljongi keema, et mehel lihtsam kuna ma ise lähen sõitu hommikul. See nädalavahetus võtan küll kõvasti enda jaoks aega. Eile sai tartlaste kokkusaamisel käidud ja nüüd läheme Tiinaga Ülenurmele taas. Nii mõnus on toredate inimestega aega veeta.
Nauding.
Mis siis, et koju jõudes läbi nagu läti raha ja tegu, et virisevat lasta õhtuni kannatada.


Meenutus Tartu pärlikirbukast.
Autor Viki

Jube tunne on. Vastik. Otsus sai tehtud, kuid parem ei hakanud. Ei saa minust veel tööinimest, kahjuks. Fantastiline pakkumine, kuid kohutavalt halb ajastus :S Korraks täna tekkis väike lootus, kui lasteaiast helistati. Paraku sooviti midagi muud.
Loodan, et lähiajal on ka midagi head tulemas. Nagu näiteks mehel palgatõus. Sellest oleneb ka ühtteist ;)
Bensuhind vähemalt langeb. Hea teada. Samas on suur uudis kuidas pangad nöörivad laenuvõtjaid. Ja euribor langes kõvasti PEALE seda kui meil intress 6 kuuks fikseeriti taas. Nagu keegi kohe meelega krt. See pole lihtsalt aus. Meil momendil 5,2+ veel midagi otsa. Krt küll...
Nja. Muudkui vinguks.
Olen viimasel ajal mõelnud vahelduseks midagi muud kirjutada, näiteks Deisi Anelle sõnavarast.
Varsti..
Nüüd varraste juurde taas. Kudumise ajal on hea mõtteid korrastada.

Politsei ametis

Alles see oli, kui kiruti liiga agarat politseid. Siiani pole meie kandis eriti näha olnud. Vaid kohalik konstaabel sõidab aegajalt ringi, kui mahti enne tööpäeva lõppu. Möku. Ja see pole vaid minu arvamus.
Eelmine laupäev tehti lauspuhumist maanteelt ärasõidul. Hea, et mehel sõber linna läks. Kuna nad eelmine õhtu koos "kala püüdsid", siis eks teadis, et meil linna minek. Kodus alkomeeter olemas, kuid saanud pea kahe aasta jooksul nii palju puhuda sinna, et ei pea eriti usaldusväärseks näitu. Seekord ei riskinud ja ootasime. Lõunal saime liikuma ja õnneks oli ka õhk puhas.
Järgmine hommik oli tavaline valge kaubik kohe maja otsas. Mees nägi kui rõdule läks. Parajasti võeti rollerijuht rajalt maha. Olid jääknähud. Helistati must BMW kohale akti kirjutama. Sai 600.-. Hiljem saime teada, et poe juures võeti joobes juht rajalt maha ja anti rahuga 6000.- ära. Kaasa kasutas juhust ja käis ennast kontrollimas auto juures. Nulli näitas, nii nagu ka meie alkomeeter.


Sõit võis alata. Pühapäeval oli Tartus ka politseid näha. Ühe ohtliku käruga auto võtsid rajalt maha. Tavalisse järelkärusse olid targad mehed selle minitraktori pannud, millega näiteks kaevati meil kaablit välja, no vaevalt mahub üks keskmine mees sisse istuma. Samas oli päris jube vaadata seda seal kärus. Kuidagi suur tundus. Arvatavasti tehti sellele juhile "ära".
Täna tuli uudis välja, et Tartus korraldatakse laupäeval õppus. Mees tormas poodi kuna pidid kontrollima esmaabikarpi ja kustutit ja ohukolmnurka jne. Ühesõnaga kõike mida on vaja aga meil veel polnud. Nüüd õnneks on. Aitäh. Niiet Tartus liiklejad, varuge laupäeval kannatust.
Mul laupäeval Valka minek. Mh...

Halleluuja
Haamer kolksatanud ja nagu niuhti pea 350 eeki otsas järgmine kuu. Kui mingis artikklis toodi näitena, et kuidas 1 000 000 laenu puhul on kahe aastaga kuumakse 1000 eegu võrra suurenenud, siis ega polegi miljonit vaja. Meil samuti.
Jätkuvalt ootan valget triipu.
Eelmine nädal oli suur probleem meil siin. Õigemini kõigil teistel, kuid mitte meil. Nimelt lasi EE tavavõrku liiga palju elektrit ja tekkis ülepinge. Päris paljudel rikkus tehnikat. Naabritel lõi korgid välja ja vis pesumasin tegi lausa pauku. Siiani meie elamises mingeid kahjustusi ei märganud. Vaid internetiühendus oli aeglnae. Kuna seda ikka aegajalt juhtub, siis ei pööranud sellele tähelepanu. Eile viskas lõpuks ikkagi üle ja täna helistasin. Väga meeldiv suhtlus on seal Elioni klienditoes. Öeldi, et nemad mingit probleemi ei näe, kuid lubasid 24h jooksul asja uurida ja kindlasti tagasi helistada. Mulle aga soovitasid mõne teise arvutiga proovida kas on sama probleem. Ja siis tuli meelde, et mul ju vanast ajast kaks võrgukaarti arvutis, pling-pling. Vahetasin ära ja saades elionist vajalikud paroolid asi töötas.... ja kiiresti. Niiet, veel kord aitäh Elioni inimestele ja SUUUUUUURED "tänud" Eesti Energiale, kes mu võrgukaardi läbi kärsatas :S Samas ma jälle targem. Varsti võin IT- teenust kodus pakkuma hakata :P

Tegelikult mulle ei meeldi virisemine aga mõnda aega tunnen, et tahaks kohe. Kogu see jutt eelarvest, kokkuhoiust ja üldisest langusest ning kõik see, mis maailmas toimub ja mis suurel või vähesel määral ka meid puuduta, paneb kohe kiruma. Suurim hirm on muidugi Euribori tõus, jätkuv tõus. Nüüd ootan järgmist esmaspäeva. Siis toimub meie laenu intressimäära ümbervaatamine ja noh. Arvata on, mis sealt tuleb. Nüüd oleneb kui palju juurde pannakse iga kuu. Hea on targutada, et miks alguses kohe ära ei fikseerinud, kuid kes oskas arvata, et elu sellise pöörde teeb. Karm.
Täna hommikul oli tore kohvi rüübates lugeda elektrihinna tõusust alates 1.jaanuarist. Lahe. Mis veel tuleb? Mida tõsta annab. A prügivedu ka kallineb, jälle. Ainuke, mis kukub on bensuhind. Hea seegi kuna kütust ikka kulub, kui mees iga päev Tartus tööl käib ja tahaks nagu näd.vah. kodunt välja ka saada.
Veel hea uudis, et hakkan lõpuks vallalt iga kuu raha saama tänu sellele, et uuest lasteaiast ei ole haisugi ja piiga olemasolevasse ei mahu. Hakkasin juba tõsiselt tööle minemist plaanima kuna talv tulekul ja kütteperiood juba avataud meil siin. Niiet kulutused tõusevad veelgi. Aga kuhu ma lähen? Üks päev lugesin Tartu Postimehest, et Tartu söögikohad vaevlevad klientide puuduses. Daaa. Nädala vahetusel käisime Lõunakeskuses, lootes mõnd tuttavat näha ja uurida olukorda. Olen enam kui kindel, et mu teeneid seal enam ei vajata. Tühjus laiutab igal pool. Peppus värk. Ega ma sinna enam kipugi aga hea teada, et on koht kuhu minna, kui rahaga kitsas käes. Viimasel ajal aga eriti turvaliselt ma end selles vallas ei tunne. Jõuetu tunne on pikka aega. Istud lapsega kodus. Mees rabab tööd teha, siis palgapäeval läheb ainuüksi juba laenu peale kolmandik ta palgast. Muud veel otsa ja ei jäägi midagi järgi. Jubedalt tahaks kõrvalt aidata. Saaks midagi kodus teha, kuid ideid pole.

Ühesõnaga viu-viu-viu...

ps. tean, tean. Mis viriseda kui pere olemas, kodu olemas (veel), kõik on terved jne. Aga ikkagi virisen vot. Ootan valget triipu :)