Oh aeg, oh aeg!
Ligi kaks aastat juba.
Enda puhul märkad halli karvakest siin ja veel süvenenud kurrukest seal. Et nagu ei toimugi midagi. Lapsed aga kasvavad mühinal. Eelmine sügis oli ajalooline meie peres. Ikkagi esimene koolilaps ja pesamunast lasteaialaps.

Kõik on kulgenud enamvähem ootuspäraselt. Deisi koolitee on olnud äärmiselt positiivne. Kartsin veidike kuna ta selline püsimatu ja ei suutnud  eriti kaua ühele asjale keskenduda. Eks oli ka kooli algul juhuseid. Mainiti jonnimist, mitte kaasalöömist, mossitamist. Aga kasvamas on juba täitsa arusaaja neiu kellega saab kõik asjad läbi arutatud. Mis peamine, lapsele koolis meeldib. Kohe niiväga, et üle õue tormatakse niipea, kui ma selja keeran ja peale tunde kohe üldse ei raatsita koju veel tulla. Matemaatika vajab rohkem harjutamist aga näiteks lugemine on väga palju paranenud just lapse omal algatusel. Laenutab kooli raamatukogust raamatuid mida siis õhtuti väikesele õele ette loeb. Joonistada väga meeldib. Kuigi alguses ei plaaninud ühtegi ringi teda panna, siis andsin lapse soovile alla ja välja valis mudilaskoori ning käelise tegevuse. Koori puhul ei mõistnud ta alguses miks enne laulma hakkamist peab harjutusi tegema. Nagu kehalise tund hakkaks :) 

Suvi 2013

Liisil algas lasteaed augusti lõpust. Nagu ikka, siis esimene aasta kulgeb üle kivide. Ma ei arvanud, et asi nii hulluks läheb. Räägin haigustest. Nete-Liis on väiksest peale päris terve laps olnud kuigi õde ikka aiast erinevaid viiruseid koju tõi. Ise sõimes käima hakates aga haarab ta küll kõik külge. Momendil oleme taas kodused teist nädalat. Sai peale tuulerõugeid neli päeva vaid käia. Nüüd siis oli silmapõletikud ja poolteist kõrvapõletiku +nohu/köha. AB kuur taas peal. Sel haiguste hooajal oli oktoobri lõpp kuni detsember äärmiselt raske aeg. Pole meie pere kunagi nii haige olnud.
Muidu on Nete-Liisist sirgunud üks paras jutupaunik. Veel enne lasteaeda oli arst kõne pärast mures. Ise teadsin, et lasteaias hakkab asi kiirelt paranema. Tegelikult juhtus vastupidine. Mitmeid kuid ei rääkinud lasp põhimõtteliselt terved päevad midagi. Peael aastavahetust toimus suur muutus. Nüüd jääb ilusti aeda ja õhtuti ei saakuidagi teda koju sealt. Jutustab palju ja lisaks paar laulukest ka :D Nagu suurele õele, siis ka Liisile meeldib väga joonistada. Tema värvimisi kiidetakse pidevalt. Kui teised teevad rühmas ühe töö, siis temal on pea alati kaks. Värvid talle meeldivad ja enamusi ka teab nimetada. Lõpuks räägib endast, kui Nete-Liisist. Varem ta lihtsalt eiras su küsimust "mis su nimi on".  Suured lemmikud on pusled, samuti legod. Mingi aeg mängis ka nukkudega. Vahva oli kõrvalt tema "lugu" jälgida. Momendil on need tegelased tahaplaanile jäänud. Lasteaias kirjeldatakse teda kui ideaalset lasteaialast. Sööb, saab omadega päris hästi juba hakkama. Magama jäämine võtab vahel kauem aega aga ikkagi magab ja teisi ei sega. Pigem kutsub lobisejaid korrale.

Esimesed uisuringid 2014

Juuli 2013

Kommentaariks: juuksed kasvavad. Juba on patse saanud pähe teha aga kaua need ei püsi. Nagu Deisilgi.

Meie väike neiu saab peagi 7-kuuseks. Poole aasta parameetrid olid 8400g ja 72,1 cm. Hoiab saledat joont jätkuvalt. Toidukogused pole vahepeal suurenenud. Kaks tahke toidukorda päevas ja piima vahepeale. Hambaid jätkuvalt kaks. Selili naljalt enam ei püsi. Kõhuli keerutab end mööda põrandat edasi. Üritades end käpuli saada, libistab tagurpidi. Tihti tuleb Liisut laua või voodi alt välja päästa.


Täna lõunal hakkas lõpuks ka otse liikuma end käega tõmmates. Seega ROOMAB lõpuks ometi. Kui põlved, põrand, püksid ja sada muud asja nii libedad ei oleks, siis ka käputaks juba. Magamises pole mingeid muutusi. Ikka voodi ja silm kinni. Tõe huvides pean mainima, et kord kaks kuu jooksul ta tõuseb öösel üles. Teeb nalja, sööb kõhu täis ja magab edasi.

Deisi "kaotas" juba teise hamba 21.jaanuaril. Hetke seisuks on 2 kaotust ja 4 võitu. Eile hakkas ülemine vasak loksuma. Niiet piigal on hoog sees. Muidu temaga muret pole. Vahel läheb Liisuga hoogu. Siis vaja natuke korrale kutsuda aga nii armas on neid kahte koos vaadata. Deisi oli nüüd haige. Lõi 39 palaviku kaheks päevaks. Tänaseks on järel nohu ja köha. Kuna väljas ka nii külm, siis lasteaeda ei oleks nagunii viinud. Viimased uudised on, et terve rühm on puudu. Kes külma, kes haiguse pärast. Vot nii. Tema kodusviibimine aga hakkab vaikselt minu närvidele. Ta nii aktiivne.

Ei hakka vabandusi otsima sellele miks nii kaua pole siia miskit kirjutanud. Juhtub.
Aga mis vahepeal juhtunud on? No elu läheb ikka oma vana rada. Piiga käib vahelduva eduga lasteaias. Aegajalt suudab kerge külmetuse hankida. Teadagi kust kohast. Rõdult kuhu esimesel võimalusel koos issi-papaga ronitakse. Ilmad on viimasel ajal viludad ja ka vihmased. Ma ei kurda aga toad jahedad ja põrandad külmad ning sealt need köhad-nohud taas tulevad. Õnneks ei kesta need üle nädala.
Piigal oli eelmine reede ka suurem konflikt lasteaias. Õigemini ma eellugu ei teagi aga tulemuseks on vasakul käsivarrel ilus ümmargune sinikas ja keskel ilus hambajälg. Võib isegi auguks nimetada. Sai ühe poisi käest veidi sakutada. Pole selliste olukordadega harjunud ja kahjuks udupeana ei küsinud tol päeval, mis juhtus täpselt. Et kas piiga kuidagi provotseeris või mis. Ok, ega vahet polegi, kes midagi tegi. Aga see pole normaalne, et lapsel hambaauk käel. Selle tekitajaga on piigal mingid omad suhted. Teevad korda mööda üksteisele "ära". Nüüd ootangi millal piigale õhtul järgi minnes tema vägitegudest teada antakse.
Aga head on ka juhtunud. Meie laps hakkas putrusid sööma. Juhuu :) Nii hea on kuulata laupäeva hommikul lapse palvet "Emme taha putu ka". Nüüd ei tule vaid endale keeta. Peamiselt läheb käiku 4(5)-helbepudrud. Ja moosi, palju maasika moosi peale.
Ja piiga on kodus laulma hakanud. Eks neil seal aias ju käib teatud päevadel tädi laulmas. Momendil on ühe-lause-repertuaaris "oilii, oilaa..." ja minu jaoks tuvastamatu "Piss,piss, tule tuppa..". See piss-piss peaks kindlasti miskit muud tähendama.
Tulemas on ka üpris tihe aeg. Deisi Anelle saab teisipäeval juba kolmeseks ja see tähendab ainult üht. Saab torti!! :D Eks saab ka. Aga mina lähen tööle ka. Aprilli lõpus andsin endast töö juures märku ja õnneks veel tahetakse mind sinna. Algul anti veidi lootust parema töö peale, millel mu jaoks mugavam graafik. Nüüd aga teen ikka sama mida enne koju jäämist. Momendil hakkan 1. juunist puhkuseid andma. Peale 8 nädalat on näha, kas mind ka edaspidi vajatakse. Vihjati, et ega neil on inimesed nii miinimumi viidud, et mulle kohta pole. Kui pole, siis pole. Ei muretse veel selle pärast. Teen nii palju kui antakse ja eks siis vaatame edasi. Ümber ringi on seda masendust ja stressi niigi palju, et üritan ikka positiivset meelt hoida.
Vahelduseks üks pilt endast ka. See ülesvõte annab vihje minu uue armastuse kohta. Aitäh, Viki, et mu sellesse tõmbasid. Ega ma ei kurda. Kahju vaid, et varrastele nii vähe aega nüüd jääb.


Pildistas Tiina/tintsik
Kohaks Tartlaste kokkusaamine 4.aprillil.

Et asi lõpuni rääkida, siis ei saanudki targemaks mis piigal viga. Lihtsalt jamade kokkulangemine ühele ajale. Esmaspäeval käisime perearsti juures vereproovi andmas ja teisipäeval viisime uriiniproovi. Mõlemad olid puhtad kui esimene lumi :D Niiet müstika. aga eks väikestega ikka aegajalt juhtub selliseid imelike asju. Aga ära hirmutavad, paganas.
Täna käis aias juba. Loodan, et nüüd peab ikka kauem vastu kui 5 päeva. Aprilli lõpus tuleb pildistaja lasteaeda ja tahaks ikka ka ilusaid pilte piigast saada :) Täna anti ümbrik koos tellimislehega.
Ja mina täna kohe puhkasin. Peaaegu midagi ei teinud. No põrandad, nõudepesu ja söök. See hädavajalik. Muul ajal üritasin oma käsitöösoolikat lahti puhuda. Vist peaaegu õnnestus. Homme üritan veel kuna laupäeval peab asi igatpidi läbikäima :P Tahaks Viki juhendamisel ka midagi ilusat teha.

Juhtus see, mis pidigi juhtuma, vähemalt ma arvan nii. Eelmine nädal jõudis piiga kolm päeva lasteaias käia. Kolmanda õhtul talle järgi minnes juba tundsin, et kuidagi kuum/palav. Õhtul kodus kraadides oli 38,9. Järgmistel päevadel palaviku polnud, kuid naasis nohu. Okey.
Nüüd nädala algul tõusis taas kahel päeval palavik :S Ikka sinna 39 alla. Täna teine päev ilma. Julgesin isegi välja minna. Õnneks vaikne ja suhteliselt pehme ilm. Ega jaksa ju 1,5 nädalat nelja seina vahel passida. Rühmas olevat enamikud haiged. Eile käis vaid 4 last aias. Meie siis üritame taas esmaspäeval. Köha on veel kallal.

Õnneks piirdus piiga seekord vaid aevastamise ja vesiste silmadega. Täna seega "tööpäev". Ei läinud üldse rühma kaasa. Tegin talle tadaa kuigi ega ta selest hoolinud. Vaatas korra üle õla ja ei midagi. Loodan, et ka magamine läheb edukalt seekord.
Ise lõpetasin "Mamma Mia" vaatamise.

Laupäeval krabasin filmipoest DVD kaasa. Lihtsalt fantastiline!!! Kinosse mingil põhjusel ei jõudnudki vaatama minna. Kuigi algul tundus plaadi hind kõrge aga peale kolmandat korda vaatamist olen jätkuvalt veendunud, et see on igat krooni väärt. Minusugusele romantilisele hingele on see film suht raskesti talutav, heas mõttes ikka. Kui hakkad juba ühest emotsioonist välja tulema, saad uue kaela. Puhkamisaega ei anta :)
Ei ole ennast kunagi eriliseks ABBA fänniks pidanud, kuid mis salata, laulud on kaasahaaravad.
Ei. Kasutan veel võimalust, et üksi kodus ja vol.4 läks käima!


EDIT

Päev läks hästi. Piiga jäi ilusti lõunal magama koos teistega. Enne olevat isegi söönud natuke. Õhtul ei tahetud vaid koju tulla. Nüüd on siis söömisejama jäänud.

Esmaspäeval jäi piiga esimest korda aeda magama. Tulin hommikul ära. Ka õueminekuks kohale ei läinud. Ühe paiku helistati, et laps nutab ja hüüab emmet. Kuna lasteaed meil kohe üle õue, siis jõudsin kuskil 3 minutiga kohale. Sinna jõudes oli kuulda vaid kasvataja lugemist. Istusin tund aega garderoobis. Kaheajal piiga lõpuks magas. Tol päeval oli üldse kõigil raskusi magamisega. Hiljem kasvataja rääkis, et piiga keeldus täiesti voodisse minemast. Rahunes maha kui ta sülle võeti lugemise ajaks. Jäi isegi magama sinna, kuid voodisse tõstmisel tõusis uuest samas oli rahulik.
Niiet siiski jäi magama. Täna aga on meil peale liu laskmist nohu kallal. Käib ja aevastab, nina juba veidi vesine. Lasteaed peab nüüd veidi ootama. Ja ma juba mõtlesin, mida kõike ma päeval teen kui kogu elamine minu päralt. Näedsa :) veel ei saa

Täna sai esimene lasteaia nädal läbi.
Hommikul jäin vaid korraks rühma. Seekord ütlesin piigale, et lähen. Vastu tuli vana laul, et ei lähe emme kuhugile. Samas tegi mulle tadaa ja oligi kõik. Kui teisel päeval olin kodus üllatunud, et piiga mässas pool tundi fliisi selga ja pusis ise lukku kinni, siis täna oli teine suurem üllatus aias välja minekul. Pani ise sallkrae ja mütsi pähe, samuti pusis juba saapaid jalga. Tüdruk, kes kodus palve peale riidesse panna, viskab põrandale siruli ja oigab ei viitsi. Toredad muutused :) Kambavaim. Hakkaks nüüd seesama vaim ka söömise puhul tööle. Eriti ei lootnud, et ta hommikust sööma hakkab kohe aga, et ta ka lõunat ei taha ... aiai. Täna oli ka borš. Õnneks ikka magustoitu mekkis. Ei tea kas hakkab mingi periood jälle kätte jõudma. Jubedalt on hakanud toiduga pirtsutama. Suppides, mis on tema lemmikud väikesest peale, koogib pea kõik köögivilja välja. Kartul ja liha igal kujul on pea ainsad mis iga kell loosi lähevad. Teine asi on söömise ajal paigal püsimine. Ehk varsti kaob läheduses olevate mänguasjade uudsus ja ta suudab 5 minutit paigal olla ja süüa. Distsipliiniga on üldse kehvad lood. Eks harjuda vaja tervel rühmal. Täna võtsin kodus ka asja käsile. Söögiaeg on ikka söögiaeg eranditult. Sain oma kindlameeslusega ta isegi koristama enne söömist. Tean, et oleks pidanud juba maast madalast selliseid asju "sisse töötama", kuid jah. Esimene läheb ikka aia taha või ehk pole hilja :)
Järgmine nädal hakkame magamist harjutama. Kodune lõuna on näidanud, et ta täitsa küpse lõunaks. Nii ehk ei ole ka aias uinumine probleemiks. Siiani täitsa hästi läinud ja esimese nädala lõpuks on lapses rõõm lasteaeda minemise üle jäänud :) Aga tegu alles esimese nädalaga. Elame, näeme. Peaasi, et haigeks ei jää.

Eile saime kogu perega 21.30-ks magama. Päris mõnus oli hommikul juba ärgata. Piiga tõusis seitse täitsa ise. Sai veel papale aknal lehvitada.
Aias läks ise rühma. Ma korraks ukse vahelt vaatasin aga siis taas koju. Tagasi sinna jõudes nad juba panid riidesse õue minekuks. Ikka jube see 12 lapse riidesse panek. Tegu ju alates 2 aastastest kellest enamik veel ise ei oska või siis ei taha nagu meie oma ;) Kõige hirmsam on see trepp kust alla peab minema. Rühma ruumid tehti kooli teisele korrusele. Kui üles lähevad kõik ilusti ja ilma probleemideta, siis alla tuleks kui kindad käes ja rasked saapad jalas, lisaks paksud riided.... jube. Täna oli meid suuri inimesi 4 ja nii samie jaokaupa ikka lapsed tervelt õue, kuid kui kasvatajad jäävad kahekesi? Ma ei taha mõeldagi mismoodi nad saavad.
Õues oleks on omamoodi ooper :) Ei taha keegi kasvatajaid kuulata. Ikka pea selga ja oma teed. Ei ole ju harjutud rivis käima. Deisist on saanud täielik suuvooder. Kui ta lõpuks tähelepaneb mida kasvataja räägib, siis ta seda teistele üle kordab. Kui mõni väike nutab, siis läheb lohutab ja teeb kalli. Kui keegi liiga maha jääb, siis võtab käest ja toob teiste juurde. Samas teeb ta seda vaid siis kui tal endal midgai huvitavat silmapiiril pole. Enamik aja ta ei taha kuulda, mida täiskasvanud talle räägivad.
Täna oli lõunauni tal 2,5 tundi. Nüüd õhtul täitsa norm laps. eile jäi uni millegi pärast lühikeseks ja väsis õhtuks päris ära.
Homme veel poolik päev ja järgmine nädal jätan maga juba. Paistab, et talle täitsa sobib see lasteaiaelu. Momendil vähemalt. Ei tea kas tuleb tagasilööke ka?!

Täna teine päev.
Piiga tõusis ise veerand kaheksa üles. Eile õhtul muidugi jäi juba 21.30 magama ka.
Aias sõi isegi hommikust natukene. Aga kuna tegu oli tatrapudruga, siis ei kippunud keegi seal eriti sööma. Imelik tegelikult, sest ma kodus ikka teen ja siis sööb ka. Kambavaim.
Üheksa ajal tulin ära. Deisi nägi, kui saapaid jalga panin. Korraks mainis, et emme ei jähe ä-a aga keeras peale seda otsa ringi ja unustatud ma olingi :D Varsti lähen tagasi, kui aeg välja minna. Täna oli 13 last juba kohal ning õue minek on suht probleemne momendil.
Ma nüüd naudin rahu ja vaikust ning olen telefonivalves. Äkki helistavad. Kuigi ei tahaks uskuda. Mõnus üksi vaikuses kohvi nautida. Hommikul jäi joomata ;)


EDIT

Minust puudust ei tuntud. Korra olevat käinud otsimas aga sekundite pärast olin jälle meelest läinud. Täna väsis ta ruttu ära õues ja nüüd olemegi kodus. Kõht täis ja magama. Homme taas päev ja vaja "tööle" minna :)

Esmene pool päeva lasteaiast seljataga.
Hommikul veidi peale kaheksat jõudsime. Osad lapsed juba vaatasid koos kasvatajaga raamatuid. Plika tegi kohe mu juurest minekut, kui riided seljast sai. Lastest rohkem huvitasid teda ikka mänguasjad. Ja nagu arvata oligi, siis ei tehtud minust pea üldse välja. Kaks korda hõikas, siis kui ma eemal olin. Esimene kord näitasin ennast. Teisel korral ei teinud välja ja ega ta mind taga otsinud enam ka. Õuest tulles vaatas küll tähelepanelikult, et kas emme tuleb ka ülesse või ei.
Hommikust ta ei söönud nagu ma arvasingi. Mitte üht raasu. Samas oli tegevust nii palju koguaeg, et ta vaevalt tühja kõhtu tähele pani. Lõunasöögist sõi umbes poole. Ikka veel segasid igasugused tited ja nende vidinad söömisele keskendumist.
Lõpuks tahtis ka magama koos teistega jääda. Ei saanud ega saanud teda sealt ära. Lõpuks jõudsime kokkuleppele ja jalutasime täitsa kisavabalt koju. Õigemini tema enam ei jaksanud. Nüüd magab juba esimest tundi. Ta pole veel nii kiiresti lõunaajal magama jäänud. Väsimus murdis otse jalalt.
Kokku oli täna 11 aga üks poiss ei suutnud ilma emmeta olla ja issi tuli talle suht ruttu järgi. Teistega sai piiga täitsa hästi läbi. Asjade jagamist on nüüd vaja veidi harjutada. Õnneks ta eriti kade pole. Kuigi paar korda viskas selili ka, kui nukuvankrit ei antud. Aga mingit suuremat jonni-kisa ei olnud. On üks aktiivsemaid seal. Eriti tüdrukute hulgas. Ikkagi kraaka ju :D
Mul homme plaan hommikul kõrvalt ära tulla. Vaatan, mis kasvataja arvab. Õnneks probleemi ilmnedes ma kohe üle õue olemas.

EDIT:
Põõnasime 16.15 ainult tänu sellele, et issi koju jõudis. See tähendab ligi 3 tundi ja oleks veel maganud- nii mina kui piiga ;)