Juhuu..
Esimene päev see nädal ilma palavikuta. Samuti on taastunud söögiisu. Samas kahtlen, kas ikka on angiin kuna mingeid muid hädasid nagu poleks. Ma ei tea. Loen netist, et see jube vastik, valus ja mida iganes veel. Meie piigal ei miskit. Kõrge palavik oli ainus mure. Luninis ju räägiti kõrgest põletikunäitajast. Aga mandlite pealt võetud proovi ei mainitud üldse. Mine tea mille pärast need näitajad kõrged olid. Eks teeme ravi lõpuni, kuid jah... paneb imestama. Käies piiga asjadel lasteaias järel sain teada, et ei ole meie ainuke tema rühmast, kes angiini diagnoosiga kodused.
Vähemalt saan homme tööle minna. Tänase päeva puhul tuldi vastu ja saadi minuta hakkama. Nädalavahetusel on õnneks issi kodus ja laps valvatud.

Häid lõppevaid pühi!
Minul jäi see aasta tuli nägemata. Piiga valmistas halva jaaniüllatuse ja jäi angiini. Eile hommikust saati on palavik üle 39. Täna lõunal käisime Luninis ära ja sealt ka diagnoos. Põletikunäitajad olid veres suht kõrged. Läbivaatusel mainis arstionu mandlitel kattu aga mitte plekke/laike. Ehk see on hea näitaja ja saime kiiresti jaole. Saime rohud kätte ja nüüd ravime kodus. Minu teadmised angiinist on olematud. Seega ootan siia sattunutelt soovitusi mida teha.

Minge välja päikest püüdma ja grillima!
Ärge siiberdage mööda kaubanduskeskuseid!
Tahan ka jaani pidada krt!

Paariks päevaks taas onlines.
Sai viis päeva järjest tööl käidud. Uh. Rohkem nii ei tee :S Kuigi rahaliselt, mis oligi peamine põhjus, tasus ära aga nii keha kui vaim on väsinud. Nüüd vaja kahe päeva jooksul end veel kaheks päevaks ette valmistada, siis saab pikka nädalavahetust nautida. Täna jätsin piiga koju, et koos üks tore päev veeta. Kuigi väsimus murrab, siis ometi on lapsega vaja tegeleda kuna viis päeva pole praktiliselt näinud. Käisime linnapeal, mängutoas ja poodides. Täna oli lausa lust temaga liikuda. Käitus korralikult ja kõndis ise. Koju sõites jäi bussis magama. Nüüd postimees.online lugedes oli tark tegu täna linnas käia. Paistab, et homme on suur kaos igal pool. Saangi kodus rahulikult oma Noro lõnga kududa. Piiga läheb ikka aeda, sest emmel vaja omaette ka puhata :)
Tööl käimisel on üks suur pluss. Mitte üks palk peres juures. Vaid see, et issi on "sunnitud" lapsega rohkem aega veetma. Siiani oli ju emme kogu aeg kõrval, olemas. Nüüd aga tuleb issil ise hakkama saama näiteks lapsele kapist riiete otsimisega ja kõhu täitmisega. Samuti lõbustamisega tegelema. Laupäeval enne suurt äikesetormi jõudsid Elistveres käia ja Kalevipoja teemapargis. Samuti käiakse õhtuti enne mulle järele tulemist Laululava mänguväljakul. Ausalt, varem meie peres nii ei olnud. Ma võin näiteks ühe käe sõrmedel üles lugeda kordi, kui meie issi lapsevankriga on üksi jalutamas käinud.
Tubli issi! Laps rahul ja emme ka :)

Juuni käes ja mul kaks ametliku tööpäeva seljataga. Mis muljed, tunded? Ausalt? Raske, väga raske.Esmaspäeval olin täiesti üksi kuna eelmine nädal lasti veel üks abiline lahti. Seega tuli teha kolme inimese tööd ja see oli leebelt öeldes karm. Alates hommikust 6 tundi jooksmist (tööpäev on 12 tundi). Ülevalt alla, alt ülesse. Enamik asju olid uued. Kuigi käisin eelnevalt kolm päeva kohal, siis ikkagi midagi ei tea, üles ei leia. Klimp kurgus ja silmad märjad. Jep, kaks korda. Uskumatu onju?! Aga ma ei arvanud, et see niiii raske olema saab. Mul pole midagi töö tegemise vastu aga see ei olnud normaalne enam. Praegusel ajal minnakse oma koondamistega ka liiale. Palka vähendatakse aga koondamiste tõttu jääjate töökoormus ju tõuseb. Seega teed vähema raha eest varasemast rohkem tööd. Pole ju normaalne. Siis öeldakse, et raskel ajal tuleb kokku hoida. Hoiamegi, meie, lihttöölised. Samas kui ülevalt pannakse julmalt "näkku". Et nagu meie anname endast kõik aga ülevalt midagi vastu ei saa.
Segamini ja stressis pereelust ma parem rääkima üldse ei hakka. Kohaneme aga momendil on seis masendav. Endast on kahju, mehest on kahju, lapsest on kahju.