Oh aeg, oh aeg!
Ligi kaks aastat juba.
Enda puhul märkad halli karvakest siin ja veel süvenenud kurrukest seal. Et nagu ei toimugi midagi. Lapsed aga kasvavad mühinal. Eelmine sügis oli ajalooline meie peres. Ikkagi esimene koolilaps ja pesamunast lasteaialaps.

Kõik on kulgenud enamvähem ootuspäraselt. Deisi koolitee on olnud äärmiselt positiivne. Kartsin veidike kuna ta selline püsimatu ja ei suutnud  eriti kaua ühele asjale keskenduda. Eks oli ka kooli algul juhuseid. Mainiti jonnimist, mitte kaasalöömist, mossitamist. Aga kasvamas on juba täitsa arusaaja neiu kellega saab kõik asjad läbi arutatud. Mis peamine, lapsele koolis meeldib. Kohe niiväga, et üle õue tormatakse niipea, kui ma selja keeran ja peale tunde kohe üldse ei raatsita koju veel tulla. Matemaatika vajab rohkem harjutamist aga näiteks lugemine on väga palju paranenud just lapse omal algatusel. Laenutab kooli raamatukogust raamatuid mida siis õhtuti väikesele õele ette loeb. Joonistada väga meeldib. Kuigi alguses ei plaaninud ühtegi ringi teda panna, siis andsin lapse soovile alla ja välja valis mudilaskoori ning käelise tegevuse. Koori puhul ei mõistnud ta alguses miks enne laulma hakkamist peab harjutusi tegema. Nagu kehalise tund hakkaks :) 

Suvi 2013

Liisil algas lasteaed augusti lõpust. Nagu ikka, siis esimene aasta kulgeb üle kivide. Ma ei arvanud, et asi nii hulluks läheb. Räägin haigustest. Nete-Liis on väiksest peale päris terve laps olnud kuigi õde ikka aiast erinevaid viiruseid koju tõi. Ise sõimes käima hakates aga haarab ta küll kõik külge. Momendil oleme taas kodused teist nädalat. Sai peale tuulerõugeid neli päeva vaid käia. Nüüd siis oli silmapõletikud ja poolteist kõrvapõletiku +nohu/köha. AB kuur taas peal. Sel haiguste hooajal oli oktoobri lõpp kuni detsember äärmiselt raske aeg. Pole meie pere kunagi nii haige olnud.
Muidu on Nete-Liisist sirgunud üks paras jutupaunik. Veel enne lasteaeda oli arst kõne pärast mures. Ise teadsin, et lasteaias hakkab asi kiirelt paranema. Tegelikult juhtus vastupidine. Mitmeid kuid ei rääkinud lasp põhimõtteliselt terved päevad midagi. Peael aastavahetust toimus suur muutus. Nüüd jääb ilusti aeda ja õhtuti ei saakuidagi teda koju sealt. Jutustab palju ja lisaks paar laulukest ka :D Nagu suurele õele, siis ka Liisile meeldib väga joonistada. Tema värvimisi kiidetakse pidevalt. Kui teised teevad rühmas ühe töö, siis temal on pea alati kaks. Värvid talle meeldivad ja enamusi ka teab nimetada. Lõpuks räägib endast, kui Nete-Liisist. Varem ta lihtsalt eiras su küsimust "mis su nimi on".  Suured lemmikud on pusled, samuti legod. Mingi aeg mängis ka nukkudega. Vahva oli kõrvalt tema "lugu" jälgida. Momendil on need tegelased tahaplaanile jäänud. Lasteaias kirjeldatakse teda kui ideaalset lasteaialast. Sööb, saab omadega päris hästi juba hakkama. Magama jäämine võtab vahel kauem aega aga ikkagi magab ja teisi ei sega. Pigem kutsub lobisejaid korrale.

Esimesed uisuringid 2014

Juuli 2013

Kommentaariks: juuksed kasvavad. Juba on patse saanud pähe teha aga kaua need ei püsi. Nagu Deisilgi.

Kaua ootasin seda hetke, et saaks juuksurisse. Saaks ometi selle õuduse oma peas likvideerida. Lõpuks sai aeg paika ja Viki kibeles kaasa pildistama seda suurt sündmust.

Koledad katkised ja värvimisest rikutud juuksed maha. Kõik. Ei ole üle aasta enam värvinud ja seega sai pea kõik värv välja lõigatud. Uus lõikus ja täitsa oma värv mida pole sellisel kujul alates kooliajast näinud. Ei saagi aru miks värvinud olen. Oma toon ka täitsa kena, kui mõne halli karva välja tõmbasin. Ikkagi 30+. Tulemusega olen väga rahul ja arvan, et minu jaoks on patsiaeg nüüd möödas. Pea 26 aastat seda oli ja aitab küll.

Ehtekunst jätab mind tavaliselt täitsa külmaks. On aga üks isetegija, kelle tegemistel hoian pingsalt silma peal. Tema viimase aasta vintage stiil on eriti armsaks saanud. Tema pühenudmus iga pisidetaili juures on eraldi märkimist väärt. Mdm-beadalot

Momendil käib tema blogis jagamine. Võimalus saada komplekti omanikuks. Oasle ja pane oma õnn proovile!!!

Loodetavasti on haigustega nüüd piiiikaks ajaks kõik. Piigal käimas teine lasteaia nädal ja mina mõnulen üksi kodus. Lõpuks ometi on aega enda ja beebi peale mõelda. Eile saigi ämmaemanda juures käidud. Kõik normis, välja arvatud kaal. Seda oli ka karta. Mis ikka juhtub tüsedusele kalduv rase, kes on sunnitud haige lapsega 1,5 kuud peaaegu täielikult tubasel režiimil olema. Aga viimase paari kuuga juurde tulnud 10 kg hirmutab küll. Samas jälle, kui täis 32 nädalat ja kokku tulnud juurde u. 13 kg. Oleks nagu nomris kõik. Igatahes järgmine kord ma +5 näha küll ei taha kaalule astudes. Kõhu ümbermõõt 104cm tähendab, et saab garderoobi täiendada kuna isegi pluusid jäävad väikeseks, pükstest rääkimata. Aga kõige suurem ja hullem ostlemine on veel ees. Vanker. Üks sõna JUBE!! Arvatavasti võrdub maja ostmisega kuna meie auto ostud küll nii vaevalised pole olnud.

Tere

Mina olen Tiia aka Sapsi ja selle blogi omanik.
Nagu öeldakse, et vahepeal on palju vett merre voolanud. Eriti tabav on see tänavuse kevade kohta. Õnneks me kolmandal korrusel ja ujutamise ohtu veel sel aastal ei tunnetanud :) Samas eramaja naabrid olid jamale vääääga lähedal. Hoovist kanuuga otse jõele :) Me oma rõdult veel kala püüda ei saanud .

Hakkasin juba kirjutama sellest jubedast suvekuumusest, mis täpselt minu puhkuse ajaks Eestisse saabus. Aga näedsa, sadama hakkas. Kaks päeva ujutas Tallinnat. Nüüd jõudis lõunasse ka. Õnneks ilma välgu ja müristamiseta. Pidime piigaga hommikul linnapeale minema. Nja, vaatab, mis seis selleks ajaks on.

Ühesõnaga jah, elame veel. Üritan siia aegajalt sattuda. Võiks ju. Kui just tööl ei ole või vardad käsi klaviatuurist eemal ei hoia. Jajah, ikka käsitöötan. Sellest ei saa üle ega ümber.

Natuke nalja teemal rõdu kauniks.

Eelmine aasta sain ämma käest kastidesse lilli(ei mäleta nime). Sügisel ei viitsinud kaste korralikult tühjendada ja nii tõmbasin kuivanud juurikad lihtsalt välja. Ühest kastist aga kätte ei saanud. Ok, jätsin nii nagu oli. Vahet pole ju. Kevadel hakkas selles kastis miskit rohelist pead tõstma. Arvasin, et vana juurikas(ikka otseses tähenduses) on uuesti kasvama läinud. Mida suuremaks taimed kasvasid, seda rohkem pani kukalt kratsima. See nüüd küll sama lill pole, mis eelmine aasta. Aga noh, peaasi, et midagi ikka kasvab. Istutasin ühe tundmatu taime ka teise kasti. Kui need tundmatud olid juba rohkem kui poolemeetrised ja õitsema hakkasid, tekkis täielik blondiini tunne (sry, heledad pead). Need ju päevalilled!! -hallo :) Söötsime neis kastides talv läbi linde, päevalilleseemnetega ja nokkides tallati neid ka mulda. Nii need varred mulle sinna kasvasid. Ehtne maalaps küll, ei tunne päevalille ära :P

Maila, maale tuleme, millalgi lähiajal. Paar päeva oleme Krista juures Võiveres ka.

Ei hakka vabandusi otsima sellele miks nii kaua pole siia miskit kirjutanud. Juhtub.
Aga mis vahepeal juhtunud on? No elu läheb ikka oma vana rada. Piiga käib vahelduva eduga lasteaias. Aegajalt suudab kerge külmetuse hankida. Teadagi kust kohast. Rõdult kuhu esimesel võimalusel koos issi-papaga ronitakse. Ilmad on viimasel ajal viludad ja ka vihmased. Ma ei kurda aga toad jahedad ja põrandad külmad ning sealt need köhad-nohud taas tulevad. Õnneks ei kesta need üle nädala.
Piigal oli eelmine reede ka suurem konflikt lasteaias. Õigemini ma eellugu ei teagi aga tulemuseks on vasakul käsivarrel ilus ümmargune sinikas ja keskel ilus hambajälg. Võib isegi auguks nimetada. Sai ühe poisi käest veidi sakutada. Pole selliste olukordadega harjunud ja kahjuks udupeana ei küsinud tol päeval, mis juhtus täpselt. Et kas piiga kuidagi provotseeris või mis. Ok, ega vahet polegi, kes midagi tegi. Aga see pole normaalne, et lapsel hambaauk käel. Selle tekitajaga on piigal mingid omad suhted. Teevad korda mööda üksteisele "ära". Nüüd ootangi millal piigale õhtul järgi minnes tema vägitegudest teada antakse.
Aga head on ka juhtunud. Meie laps hakkas putrusid sööma. Juhuu :) Nii hea on kuulata laupäeva hommikul lapse palvet "Emme taha putu ka". Nüüd ei tule vaid endale keeta. Peamiselt läheb käiku 4(5)-helbepudrud. Ja moosi, palju maasika moosi peale.
Ja piiga on kodus laulma hakanud. Eks neil seal aias ju käib teatud päevadel tädi laulmas. Momendil on ühe-lause-repertuaaris "oilii, oilaa..." ja minu jaoks tuvastamatu "Piss,piss, tule tuppa..". See piss-piss peaks kindlasti miskit muud tähendama.
Tulemas on ka üpris tihe aeg. Deisi Anelle saab teisipäeval juba kolmeseks ja see tähendab ainult üht. Saab torti!! :D Eks saab ka. Aga mina lähen tööle ka. Aprilli lõpus andsin endast töö juures märku ja õnneks veel tahetakse mind sinna. Algul anti veidi lootust parema töö peale, millel mu jaoks mugavam graafik. Nüüd aga teen ikka sama mida enne koju jäämist. Momendil hakkan 1. juunist puhkuseid andma. Peale 8 nädalat on näha, kas mind ka edaspidi vajatakse. Vihjati, et ega neil on inimesed nii miinimumi viidud, et mulle kohta pole. Kui pole, siis pole. Ei muretse veel selle pärast. Teen nii palju kui antakse ja eks siis vaatame edasi. Ümber ringi on seda masendust ja stressi niigi palju, et üritan ikka positiivset meelt hoida.
Vahelduseks üks pilt endast ka. See ülesvõte annab vihje minu uue armastuse kohta. Aitäh, Viki, et mu sellesse tõmbasid. Ega ma ei kurda. Kahju vaid, et varrastele nii vähe aega nüüd jääb.


Pildistas Tiina/tintsik
Kohaks Tartlaste kokkusaamine 4.aprillil.

Üle ajab

Täitsa üle kallaste. Emajõge mõtlen.
Pühapäeval sai mees kummikuga veel jõeni, kuid täna arvatavasti see enam ei õnnestuks.
Jõeäärne maa on kuivenduskraave täis ja seoses suure soojaga on ka kraavid omakorda täis. Päikeselise ilmaga nagu täna on kogu vesi näha. Milline sillerdus! Õnneks on majadeni veel ruumi.
Esimene video tehtud eile, 6. aprillil. Teine siis täna.



Vägev miljonidollarivaade meil :D

Et asi lõpuni rääkida, siis ei saanudki targemaks mis piigal viga. Lihtsalt jamade kokkulangemine ühele ajale. Esmaspäeval käisime perearsti juures vereproovi andmas ja teisipäeval viisime uriiniproovi. Mõlemad olid puhtad kui esimene lumi :D Niiet müstika. aga eks väikestega ikka aegajalt juhtub selliseid imelike asju. Aga ära hirmutavad, paganas.
Täna käis aias juba. Loodan, et nüüd peab ikka kauem vastu kui 5 päeva. Aprilli lõpus tuleb pildistaja lasteaeda ja tahaks ikka ka ilusaid pilte piigast saada :) Täna anti ümbrik koos tellimislehega.
Ja mina täna kohe puhkasin. Peaaegu midagi ei teinud. No põrandad, nõudepesu ja söök. See hädavajalik. Muul ajal üritasin oma käsitöösoolikat lahti puhuda. Vist peaaegu õnnestus. Homme üritan veel kuna laupäeval peab asi igatpidi läbikäima :P Tahaks Viki juhendamisel ka midagi ilusat teha.

Õnneks piirdus piiga seekord vaid aevastamise ja vesiste silmadega. Täna seega "tööpäev". Ei läinud üldse rühma kaasa. Tegin talle tadaa kuigi ega ta selest hoolinud. Vaatas korra üle õla ja ei midagi. Loodan, et ka magamine läheb edukalt seekord.
Ise lõpetasin "Mamma Mia" vaatamise.

Laupäeval krabasin filmipoest DVD kaasa. Lihtsalt fantastiline!!! Kinosse mingil põhjusel ei jõudnudki vaatama minna. Kuigi algul tundus plaadi hind kõrge aga peale kolmandat korda vaatamist olen jätkuvalt veendunud, et see on igat krooni väärt. Minusugusele romantilisele hingele on see film suht raskesti talutav, heas mõttes ikka. Kui hakkad juba ühest emotsioonist välja tulema, saad uue kaela. Puhkamisaega ei anta :)
Ei ole ennast kunagi eriliseks ABBA fänniks pidanud, kuid mis salata, laulud on kaasahaaravad.
Ei. Kasutan veel võimalust, et üksi kodus ja vol.4 läks käima!


EDIT

Päev läks hästi. Piiga jäi ilusti lõunal magama koos teistega. Enne olevat isegi söönud natuke. Õhtul ei tahetud vaid koju tulla. Nüüd on siis söömisejama jäänud.

Suur tuisk ja torm selleks korraks möödas. Oli torm küll. Kui võtta üks kõik milline meediaväljaanne lahti, siis leiab rohkelt artikleid sel teemal.
Meil siin nüüd kõik niiiii valge ja pehme. Täna käisime kolmekesi kelgutamas. Õigemini piiga kelgutas ja meie mehega kordamööda jooksime.

Piiga, vana lohe, ei viitsi mütata. Küll selgitan, et lõbus oleks tuleb vaeva näha. Tema aga loodab, et teised lõbustavad teda. Pühivad lume eest, et kergem kõndida ja viivad süles mäe otsa, et tema saaks ilusti kelguga alla lasta :) Mugav. Mägi on täitsa ületatav ka tema vanusele väikese kõrvalabiga.
Deisi Anelle sai eile 2a6k vanuseks. Juba suur preili. Kaalu peaks olema ~15kg ja pikkus kodus mõõdetuna 95cm. NR.92 riided jäävad juba väikseks, kuid 98 on veel veidi suured. Muidu täitsa hea laps. Aegajalt käivad mingid "hood" üle. Aga need tuleb lihtsalt võimalikult valutult üle elada, sest kellel meist pole halbu päevi?!
Rääkimine aina areneb. "L" ja"R" ikka ei tule. Muidu ütleb kõik järgi ja kuulmine aina paraneb selles suhtes, et kõrv tabab ka kõik need sõnad, mida poleks vaja kuulda :)

Mõned sõnad(seda nimekirja hakkan täiendama)
sääsi-jäätis
musu-mõnus
pikapok-piparkook :)
viisi-televiisor
tota-lotte
puusi-pluusi
soka-sukapüksid
maha-mahla
kommipood-kõik poed :)
suhu- tahab huuli kreemitada
keemi-kreem
nikinaki-käärid
kandu-kartul
vossi-vorst
tooi-tool
mesimumm-mesilane
akti-actimel
piimatädi
aha-raha
nunn-null
kunga- kelk

pikim lause momendil- emme, sina ka tuppa
Ütleb ilusti "aitäh" ja "pa-un" (palun) aga vaid omadele. Võõraste juures hoiab suu kinni.
kõige armsam on kuulda, kui laps koju jõudes, ukse ees põrandal istudes ütleb ohates "kodu". Nii nunnu :)
Trepist üles kolmandale ronides ta tavaliselt ohib ja puhib ning kui ukseni jõuab, siis tuleb eriti suur ja sügav ohe :)
Magama minnes meeldib talle külm padi. Nii ta keerutab seda teinekord mitu-mitu korda ja iga kord pead külmemale poolele pannes ütleb eriti malbe häälega "musu". Siis peab emme ka oma patja keerama "emme, musu-ta".
See -ta lõpp on tal igal pool, kui midagi tahab. Vahepeal satub hoogu ja näiteks mahla küsimine kukub välja "maha-ta-ta-ta-ta" kõlab nagu ratatataa :)
Arusaamatut juttu jääb järjest vähemaks. Vähemalt minu jaoks. Aegajalt pean lapse juttu issile tõlkima aga see ju loomulik.

Paar tundi tagasi hakkas ka korralikku lund tulema. Nüüd on kõik nii valge. MÕÕÕNUUUS! Piiga juba hommikul märgates rõdul lund, tahtis välja lumele. Kelk saigi välja toodud. Jube vahva!! Mul rohkem rõõmu kui lapsel. Deisi Anellet häiris näkku tuiskav lumi.

Just nii palju on rõdule paari tunniga lund sadanud.

Ma olen ikka arvanud, et ega ma normaalne inimene pole. Vähe sellest, et ma reeglina just nii kaua üleval olen nagu all postitamise kellaaeg näitab, ronin veel õue. Aga mis sa teed, kui juba mitu päeva hoiatatakse suure lumetormi eest ja nii käisin seda va tuisku kaemas. Tormist pole veel jälgegi, kuid välja oli mõnus. Mulle on alati öine aeg meeldinud eeldusel, et tuled põlevad. Ja lumi... tahaks ka sellist kohevat ja paksu lund nagu mujal. Meil siin vaevalt paar sendimeetrit maas. Lapsed küll kelgutavad juba mäel, kuid kehva. Tahan lund ja palju :D

Normaalne.
Polegi vaikne kena kohake lapse kasvatamiseks.
Kusjuures suvel sai tihti seal lähedal keperdatud. Ühel korral panin tähele hoone juures vahtivaid inimesi. Tegin kiirelt minekut. Kõhe hakkas. Ja seal nad siis saatanad kasvatasidki.
Vaatad, et mahajäetud koht, kuid Luunjat läbivast teest vaid 500 m kaugusel. Seal samas veidi eemal on tallid ja mingi köögiviljakasvatusega tegelevad inimesed.
Nja

Tüüpiline. Kui kõik magavad, siis pole endal uneraasugi ja koon kella neljani öösel.
Täna jäi piiga lõunauinak täitsa hiljapeale ja seega on ta siiani üleval ning ma üritan ennast vägisi üleval hoida.
Oi kuidas magaks.
Selle asemel aga panin supi puljongi keema, et mehel lihtsam kuna ma ise lähen sõitu hommikul. See nädalavahetus võtan küll kõvasti enda jaoks aega. Eile sai tartlaste kokkusaamisel käidud ja nüüd läheme Tiinaga Ülenurmele taas. Nii mõnus on toredate inimestega aega veeta.
Nauding.
Mis siis, et koju jõudes läbi nagu läti raha ja tegu, et virisevat lasta õhtuni kannatada.


Meenutus Tartu pärlikirbukast.
Autor Viki

Jube tunne on. Vastik. Otsus sai tehtud, kuid parem ei hakanud. Ei saa minust veel tööinimest, kahjuks. Fantastiline pakkumine, kuid kohutavalt halb ajastus :S Korraks täna tekkis väike lootus, kui lasteaiast helistati. Paraku sooviti midagi muud.
Loodan, et lähiajal on ka midagi head tulemas. Nagu näiteks mehel palgatõus. Sellest oleneb ka ühtteist ;)
Bensuhind vähemalt langeb. Hea teada. Samas on suur uudis kuidas pangad nöörivad laenuvõtjaid. Ja euribor langes kõvasti PEALE seda kui meil intress 6 kuuks fikseeriti taas. Nagu keegi kohe meelega krt. See pole lihtsalt aus. Meil momendil 5,2+ veel midagi otsa. Krt küll...
Nja. Muudkui vinguks.
Olen viimasel ajal mõelnud vahelduseks midagi muud kirjutada, näiteks Deisi Anelle sõnavarast.
Varsti..
Nüüd varraste juurde taas. Kudumise ajal on hea mõtteid korrastada.

Politsei ametis

Alles see oli, kui kiruti liiga agarat politseid. Siiani pole meie kandis eriti näha olnud. Vaid kohalik konstaabel sõidab aegajalt ringi, kui mahti enne tööpäeva lõppu. Möku. Ja see pole vaid minu arvamus.
Eelmine laupäev tehti lauspuhumist maanteelt ärasõidul. Hea, et mehel sõber linna läks. Kuna nad eelmine õhtu koos "kala püüdsid", siis eks teadis, et meil linna minek. Kodus alkomeeter olemas, kuid saanud pea kahe aasta jooksul nii palju puhuda sinna, et ei pea eriti usaldusväärseks näitu. Seekord ei riskinud ja ootasime. Lõunal saime liikuma ja õnneks oli ka õhk puhas.
Järgmine hommik oli tavaline valge kaubik kohe maja otsas. Mees nägi kui rõdule läks. Parajasti võeti rollerijuht rajalt maha. Olid jääknähud. Helistati must BMW kohale akti kirjutama. Sai 600.-. Hiljem saime teada, et poe juures võeti joobes juht rajalt maha ja anti rahuga 6000.- ära. Kaasa kasutas juhust ja käis ennast kontrollimas auto juures. Nulli näitas, nii nagu ka meie alkomeeter.


Sõit võis alata. Pühapäeval oli Tartus ka politseid näha. Ühe ohtliku käruga auto võtsid rajalt maha. Tavalisse järelkärusse olid targad mehed selle minitraktori pannud, millega näiteks kaevati meil kaablit välja, no vaevalt mahub üks keskmine mees sisse istuma. Samas oli päris jube vaadata seda seal kärus. Kuidagi suur tundus. Arvatavasti tehti sellele juhile "ära".
Täna tuli uudis välja, et Tartus korraldatakse laupäeval õppus. Mees tormas poodi kuna pidid kontrollima esmaabikarpi ja kustutit ja ohukolmnurka jne. Ühesõnaga kõike mida on vaja aga meil veel polnud. Nüüd õnneks on. Aitäh. Niiet Tartus liiklejad, varuge laupäeval kannatust.
Mul laupäeval Valka minek. Mh...

Halleluuja
Haamer kolksatanud ja nagu niuhti pea 350 eeki otsas järgmine kuu. Kui mingis artikklis toodi näitena, et kuidas 1 000 000 laenu puhul on kahe aastaga kuumakse 1000 eegu võrra suurenenud, siis ega polegi miljonit vaja. Meil samuti.
Jätkuvalt ootan valget triipu.
Eelmine nädal oli suur probleem meil siin. Õigemini kõigil teistel, kuid mitte meil. Nimelt lasi EE tavavõrku liiga palju elektrit ja tekkis ülepinge. Päris paljudel rikkus tehnikat. Naabritel lõi korgid välja ja vis pesumasin tegi lausa pauku. Siiani meie elamises mingeid kahjustusi ei märganud. Vaid internetiühendus oli aeglnae. Kuna seda ikka aegajalt juhtub, siis ei pööranud sellele tähelepanu. Eile viskas lõpuks ikkagi üle ja täna helistasin. Väga meeldiv suhtlus on seal Elioni klienditoes. Öeldi, et nemad mingit probleemi ei näe, kuid lubasid 24h jooksul asja uurida ja kindlasti tagasi helistada. Mulle aga soovitasid mõne teise arvutiga proovida kas on sama probleem. Ja siis tuli meelde, et mul ju vanast ajast kaks võrgukaarti arvutis, pling-pling. Vahetasin ära ja saades elionist vajalikud paroolid asi töötas.... ja kiiresti. Niiet, veel kord aitäh Elioni inimestele ja SUUUUUUURED "tänud" Eesti Energiale, kes mu võrgukaardi läbi kärsatas :S Samas ma jälle targem. Varsti võin IT- teenust kodus pakkuma hakata :P

Sain täna käe valgeks. Nimelt käisime soos jõhvikal. Kohaks on Tammistu, ämma lapsepõlvekodu, mis asub põhimõtteliselt keset sood. Tee viib läbi eramaa. Peremees on kuri võõraste vastu. Õnneks Priitu ta mäletab ikka :D Majani jõudmiseks tuleb oma 2 km jala käia soisel alal


Alles mõni aasta tagasi elas Priidu vanaema seal. Nüüd on ta üle 90 ja Tartus ämma, äia juures. Ämm aga käib järjekindlalt oma kodu iga aasta korrastamas. Panevad isegi kartuli sinna maha. Kui õnneks läheb, siis on midagi sügisel võtta ka. Kui just sead ära ei söö.

Koht on suhteliselt suur. Peale maja ja selle küljes oleva küüni, on veel kolm hoonet ja väike saun natuke eemal.

Jõhvikatest homme!

Vaikussssssss

Vikike ükspäev küsis, et miks pole ammu kirjutanud. Ei osanud miskit asjalikku vastata. Kes seda teab... Pole nagu midagi öelda ja ega ma eriline jutustaja olegi. Meeldib teiste tegemisi lugeda. Pea terve august oli nagu joobes oleks. Nüüd alles tunnen, et hakkab elu sisse tulema. Üht teist on saanud ikka teha.

Nii nagu P6rgukiz´i pere, oleme ka meie kalal käijad. Kohad kus käime pole küll nii maaliliselt ilusad kui Soomes, kuid natuke ikka :D Viimati käisime laupäeval taas Kastre paisul. Saime kala, vaid ühe ja väikese. Ma ei mäletagi, et oleks nii väiksest haugi näinud. Seekord kalakesel vedas, sai tagasi vette kasvama.
Käsitööga on ka kõik enam vähem. Vastavast blogist saab rohkem teada. Viki, laste sokid on valmis. Kui pluusi tulen tooma, siis kraban kaasa ;) Vahepeal tuleb õepojale üks mõnus kampsik kududa. Ikka palmikutega, kuis muidu.

Suvilas sai kartul võetud. Paar stiilinäidet ka :D

Ei, ma ei klõpsinud vaid. Sain ka lõpus ikka pool vagu üles kraapida. Minu tööks oli marjade korjamine. Sain järgmine päev 9 liitrit punasõstramahla aurutada. Avastasin enda jaoks, kui mõnus ikka on põõsa sees kükitada ja marju noppides omi mõtteid mõlgutada. Muidugi, kui ei pea iga 5 minuti tagant kontrollima, mida remondimees-Deisi Anelle teeb. Kuigi suvila on aiaga piiratud, on seal piisavalt ohte, mida kahjuks ei anna likvideerida. Nii tuleb tähelepanelik olla.

Millalgi eelmine nädal oli meil siin Luunjas taaskord koerte näitus vms. Seekord oli loomi palju ja erinevaid tõuge. Üks lahedam kui teine :D Piiga oli sillas aga ei saanud aru miks pai ei lastud teha.


Vot nii. Ehk sügisepoole, kui ilmad jahedamad ja elu tubasem, saab rohkem mõtteid kirja pandud. Seniks aga mõnusat sügist!! Mõnus ta ju on oma värvikülluse ja kargusega. Ega see aastaaeg mulle vähem meeldi, kui poleks teatud tähtpäeva septembri keskel tulemas. Sünnipäevi on üldse algaval kuul palju. Pidu-pidu ja auk rahakotis :D



blogi pealkirja peaks ära muutma

Hea seikleja
	Sa oled Maie ja Valdur filmist Vanad ja Kobedad
Sinu kirjeldus: Iga suvi vähemalt üks reis on sinu eesmärgiks. Olgu see siis Nuustaku, Pärnu rand, mõisatuur või Pariis. Kuskil peab ju käima, sest sügisel räägivad kõik tööl ja mitte reisinul pole midagi vastu panna. Grillahi ja shashlõkivardad on auto pagasniku kohustuslikud suvised komponendid. Matkarent.ee soovitus: Ükskõik kuhu reis viib, alati on hea kui GPS on varuks

Milline matkasell oled sina?

Võib täitsa nõus olla. Eriline matkaja ei ole.

Leitud Kuduva koeraomaniku blogist.