Suur tuisk ja torm selleks korraks möödas. Oli torm küll. Kui võtta üks kõik milline meediaväljaanne lahti, siis leiab rohkelt artikleid sel teemal.
Meil siin nüüd kõik niiiii valge ja pehme. Täna käisime kolmekesi kelgutamas. Õigemini piiga kelgutas ja meie mehega kordamööda jooksime.

Piiga, vana lohe, ei viitsi mütata. Küll selgitan, et lõbus oleks tuleb vaeva näha. Tema aga loodab, et teised lõbustavad teda. Pühivad lume eest, et kergem kõndida ja viivad süles mäe otsa, et tema saaks ilusti kelguga alla lasta :) Mugav. Mägi on täitsa ületatav ka tema vanusele väikese kõrvalabiga.
Deisi Anelle sai eile 2a6k vanuseks. Juba suur preili. Kaalu peaks olema ~15kg ja pikkus kodus mõõdetuna 95cm. NR.92 riided jäävad juba väikseks, kuid 98 on veel veidi suured. Muidu täitsa hea laps. Aegajalt käivad mingid "hood" üle. Aga need tuleb lihtsalt võimalikult valutult üle elada, sest kellel meist pole halbu päevi?!
Rääkimine aina areneb. "L" ja"R" ikka ei tule. Muidu ütleb kõik järgi ja kuulmine aina paraneb selles suhtes, et kõrv tabab ka kõik need sõnad, mida poleks vaja kuulda :)

Mõned sõnad(seda nimekirja hakkan täiendama)
sääsi-jäätis
musu-mõnus
pikapok-piparkook :)
viisi-televiisor
tota-lotte
puusi-pluusi
soka-sukapüksid
maha-mahla
kommipood-kõik poed :)
suhu- tahab huuli kreemitada
keemi-kreem
nikinaki-käärid
kandu-kartul
vossi-vorst
tooi-tool
mesimumm-mesilane
akti-actimel
piimatädi
aha-raha
nunn-null
kunga- kelk

pikim lause momendil- emme, sina ka tuppa
Ütleb ilusti "aitäh" ja "pa-un" (palun) aga vaid omadele. Võõraste juures hoiab suu kinni.
kõige armsam on kuulda, kui laps koju jõudes, ukse ees põrandal istudes ütleb ohates "kodu". Nii nunnu :)
Trepist üles kolmandale ronides ta tavaliselt ohib ja puhib ning kui ukseni jõuab, siis tuleb eriti suur ja sügav ohe :)
Magama minnes meeldib talle külm padi. Nii ta keerutab seda teinekord mitu-mitu korda ja iga kord pead külmemale poolele pannes ütleb eriti malbe häälega "musu". Siis peab emme ka oma patja keerama "emme, musu-ta".
See -ta lõpp on tal igal pool, kui midagi tahab. Vahepeal satub hoogu ja näiteks mahla küsimine kukub välja "maha-ta-ta-ta-ta" kõlab nagu ratatataa :)
Arusaamatut juttu jääb järjest vähemaks. Vähemalt minu jaoks. Aegajalt pean lapse juttu issile tõlkima aga see ju loomulik.

Paar tundi tagasi hakkas ka korralikku lund tulema. Nüüd on kõik nii valge. MÕÕÕNUUUS! Piiga juba hommikul märgates rõdul lund, tahtis välja lumele. Kelk saigi välja toodud. Jube vahva!! Mul rohkem rõõmu kui lapsel. Deisi Anellet häiris näkku tuiskav lumi.

Just nii palju on rõdule paari tunniga lund sadanud.

Ma olen ikka arvanud, et ega ma normaalne inimene pole. Vähe sellest, et ma reeglina just nii kaua üleval olen nagu all postitamise kellaaeg näitab, ronin veel õue. Aga mis sa teed, kui juba mitu päeva hoiatatakse suure lumetormi eest ja nii käisin seda va tuisku kaemas. Tormist pole veel jälgegi, kuid välja oli mõnus. Mulle on alati öine aeg meeldinud eeldusel, et tuled põlevad. Ja lumi... tahaks ka sellist kohevat ja paksu lund nagu mujal. Meil siin vaevalt paar sendimeetrit maas. Lapsed küll kelgutavad juba mäel, kuid kehva. Tahan lund ja palju :D

Mul on lahe vana :) Papa, aegajalt ka issi. Neljakordne isa ja viiekordne vanaisa.

Ta on kõige ebaegoistlikum inimene keda tunnen. Alati oli keegi teine tähtsam, kellegi teise mure suurem jne.Temal pole kunagi midagi vaja ega viga. Ta annaks kõik hinge alt, kui lähedastel vajadust peaks olema. Eks ta noorena oli pöörane ka. Nii heas kui halvas mõttes. Mäletan mõlemat, kuid meenutan ikka head. Näiteks kuidas ta alati pidudel tantsu vihtus. Oi on see mees tantsulõvi! Nüüd nii väga pidudel ei käi, kuid pannes kodus kassett mängima ja mees on platsis:)
Kalamees on. Selline vaikne, kes libistab pläsku tasku ja jalutab peale tööpäeva jõe ääres.

Kohalas Priiduga jääl.

Minu paps on tubli mees, töökas mees, kui korra ennast liikuma saab. See on omaette ooper, mis ajab ema jube tigedaks. Isal võtab alustamine jube kaua aega. Nagu näiteks remondiga. Aastaid juba tahab ema elamise korda saada, kuid hea kui aastas ühe toa saab. Nüüd viimasel ajal on jutuks köögi tegemine. See ja vannituba on teatavasti suht mahukad ettevõtmised. Nii ta käib peale, et millal ikka. Aga isal on alati palju aega. "Küll jõuab".

Papa lastelastega aastal 2006, Deisi Anelle sündis 2 nädalat peale selle pildi tegemist.

Viimased aastad vanematest eemal elades olen avastanud, kui iseenesest mõistetavana neid siiani võtnud olen. Kui raha otsas, helista ja saad. Kui mure on, helista ja sind kuulatakse ära. Kui tahaks rõõmust hõisata, helista ja rõõmustatakse sinuga koos.
Kui mõned aastad tagasi ema haiglasse sattus, siis jõudis kohale, et miski pole igavene. Õnneks sai kõik korda, kuid sel ajahetkel jäi isa kuidagi varju. Nüüd püüangi seda kõike tasa teha ja kui enamasti helistan ikka emale ja uurin kuidas läheb, siis nüüd isale ka. Ta küll eriti jutumees pole telefonis. Samas usun, et ka talle on vaja meelde tuletada, et ka temast hoolitakse ja küsitakse kuidas TEMAL läheb.
Tunnen hirmu, et tuleb aeg kui neid enam pole ja samas tunnen siirast rõõmu, et nad on siin praegult olemas. Et minu laps(ed) saavad neid tunda ja suurena on, mida mäletada/meenutada, kasvõi piltidelt.
Head isadepäeva, Papa!!

Oma Mammaga. Järgmine aasta täitub 35 aastat abielu.

Tehke järgi! Mul saab alles 3 täis :)