Oh aeg, oh aeg!
Ligi kaks aastat juba.
Enda puhul märkad halli karvakest siin ja veel süvenenud kurrukest seal. Et nagu ei toimugi midagi. Lapsed aga kasvavad mühinal. Eelmine sügis oli ajalooline meie peres. Ikkagi esimene koolilaps ja pesamunast lasteaialaps.

Kõik on kulgenud enamvähem ootuspäraselt. Deisi koolitee on olnud äärmiselt positiivne. Kartsin veidike kuna ta selline püsimatu ja ei suutnud  eriti kaua ühele asjale keskenduda. Eks oli ka kooli algul juhuseid. Mainiti jonnimist, mitte kaasalöömist, mossitamist. Aga kasvamas on juba täitsa arusaaja neiu kellega saab kõik asjad läbi arutatud. Mis peamine, lapsele koolis meeldib. Kohe niiväga, et üle õue tormatakse niipea, kui ma selja keeran ja peale tunde kohe üldse ei raatsita koju veel tulla. Matemaatika vajab rohkem harjutamist aga näiteks lugemine on väga palju paranenud just lapse omal algatusel. Laenutab kooli raamatukogust raamatuid mida siis õhtuti väikesele õele ette loeb. Joonistada väga meeldib. Kuigi alguses ei plaaninud ühtegi ringi teda panna, siis andsin lapse soovile alla ja välja valis mudilaskoori ning käelise tegevuse. Koori puhul ei mõistnud ta alguses miks enne laulma hakkamist peab harjutusi tegema. Nagu kehalise tund hakkaks :) 

Suvi 2013

Liisil algas lasteaed augusti lõpust. Nagu ikka, siis esimene aasta kulgeb üle kivide. Ma ei arvanud, et asi nii hulluks läheb. Räägin haigustest. Nete-Liis on väiksest peale päris terve laps olnud kuigi õde ikka aiast erinevaid viiruseid koju tõi. Ise sõimes käima hakates aga haarab ta küll kõik külge. Momendil oleme taas kodused teist nädalat. Sai peale tuulerõugeid neli päeva vaid käia. Nüüd siis oli silmapõletikud ja poolteist kõrvapõletiku +nohu/köha. AB kuur taas peal. Sel haiguste hooajal oli oktoobri lõpp kuni detsember äärmiselt raske aeg. Pole meie pere kunagi nii haige olnud.
Muidu on Nete-Liisist sirgunud üks paras jutupaunik. Veel enne lasteaeda oli arst kõne pärast mures. Ise teadsin, et lasteaias hakkab asi kiirelt paranema. Tegelikult juhtus vastupidine. Mitmeid kuid ei rääkinud lasp põhimõtteliselt terved päevad midagi. Peael aastavahetust toimus suur muutus. Nüüd jääb ilusti aeda ja õhtuti ei saakuidagi teda koju sealt. Jutustab palju ja lisaks paar laulukest ka :D Nagu suurele õele, siis ka Liisile meeldib väga joonistada. Tema värvimisi kiidetakse pidevalt. Kui teised teevad rühmas ühe töö, siis temal on pea alati kaks. Värvid talle meeldivad ja enamusi ka teab nimetada. Lõpuks räägib endast, kui Nete-Liisist. Varem ta lihtsalt eiras su küsimust "mis su nimi on".  Suured lemmikud on pusled, samuti legod. Mingi aeg mängis ka nukkudega. Vahva oli kõrvalt tema "lugu" jälgida. Momendil on need tegelased tahaplaanile jäänud. Lasteaias kirjeldatakse teda kui ideaalset lasteaialast. Sööb, saab omadega päris hästi juba hakkama. Magama jäämine võtab vahel kauem aega aga ikkagi magab ja teisi ei sega. Pigem kutsub lobisejaid korrale.

Esimesed uisuringid 2014

Juuli 2013

Kommentaariks: juuksed kasvavad. Juba on patse saanud pähe teha aga kaua need ei püsi. Nagu Deisilgi.

Aasta täis

Raske uskuda, et tõesti juba aasta möödas. Aga nii see on. Aasta tagasi juhtus nii. Nüüd on sellest pambust kasvanud iseteadlik väike preili, kes ei lase endale liiga teha ja võitleb oma soovide eest. Iseloomuga nagu kõik meie pere naised. Kohe kohe on lõikumas 9. ja 10. hammas. Kaheksa on suus alates 9.elukuust. Suureks üllatuseks ja muidugi rõõmuks hakkas Nete-Liis täpselt 11.kuul kõndima. Päevapealt. Nüüd on täitsa meister. Harjutab jooksmist. Jalanõud aga pole veel erilised lemmikud. Vankris kisub ka sokid jalast. Juuksed ikka vähehaaval kasvavad. Deisiga võrreldes on veel vähe. Rääkimine pole edenenud. On Papa, Õde, Aitäh, Tita. Dadaa. Emme tuleb väga harva.
Söödakse meil kõike ja palju ja koguaeg. Mitte midagi tagasi ei lükata. Hommikul saab veel oma rpa. Aga muidu sööb sama, mida ülejäänud pere. Mõned püreed on tagavaraks kapis igaks juhuks. Teine asi, mida Liisi jätkuvalt hästi teeb on magamine. Muutunud pole muud, kui päeval on jäänud nüüd üks uni u.2-3t. Öösel magab jutti ärkamata hommikuni. Lux..
Püsimatu neiu, kes kogu aeg liigub. Vankriga sõidud on hooti piin. Ikka ise. Aga kivid on huvitavad ja kõlksuvad hamba all ägedalt ja iga toigas vaja järgi proovida. Magama naljalt enam väljas ei jää. Isegi 1,5t autosõit möödus ärkev olles, kuigi uni oli suur. Oma voodis ikka kõige parem. Samuti on raskusi suures voodis magama jäämisega kuna piire pole ja sahmerdatakse palju, 2t on rekord.
Kui Deisil oli probleeme väiksena meeste usaldamises, siis Liisil on just vastupidi. Naised on out alates vanaemadest. Õnneks 16.aastane vennatütar on tema jaoks piisavalt noor, et maal olles sain lapse talle hoida anda. Mehed aga meeldivad, väga. Poejärjekorras koputab onudele seljale ja naeratab. Igal võimalusel otsib seltsi. Kõige lemmikum on onu Avo, kellele ainukesena lööb käed kaela ümber ja ta võikski nii jääda. Sama onu pidi kunagi Deisi mitme aastasena kommidega lõpuks ära ostma. On ikka lapsed erinevad. Liisi aga teeb minu elu natuke raskeks sellise valikuga kuna nüüd ei saa vajadusel anda last ämmale hoida.
Selline meie aastane Liisi ongi. Aktiivne pereliige, kes ei jää sammugi teistest maha. Tihti on esimesena ukse juures, et õue saada. Esimene, kes külmkapi ees näljasena lärmi lööb. Ja kindlasti on ta esimene, kes kuuleb vee sulinat vannis ja sinna sisse hüpata soovib. Meie Totsa, Nossa ja suure söögiisuga Nälg :D

Palju õnne esimese puhul!!

Meie väike preili sai 8-kuuseks juba. Mõõtudest kaal 9kg ja pikkus 73,5cm. Oskab käputada ja tuhiseb mööda elamist ringi. Tõmbab end toe najal püsti. Õnneks peamiselt kellegi najal. Nii ei ole vaja tema seljatagust kogu aeg valvata. Magama jäämised muutuvad selle uue oskusega muidugi parajaks maadlemiseks. Hambaid on kokku neli. Peagi on juurde tulemas, ilavool on suurenenud ja näpud on iga sekund suus. Lõbus piiga see meie Liisu. Huvitav jälgida tema ja Deisi Anelle asjatamist mänguriiuli juures. Deisi muretsemist, et midagi ohtliku Liisu kätte ei satuks. Magamise poole pealt pole midagi muutunud. Ikka vara voodi ja hommikuni. Paar ööd kuus ka natuke ärkamistega. Sööb Nete-Liis kõike ja kogu aeg. Huvitav, et see kaalus ei väljendu. Meeldib tõesti kõik. Tema ainuke, kes emmega koos lillkapsast ja brokkolit näiteks sööb. Suveks saledaks. Söögikordi on umbes 3 ja lisaks ka piima. Muid vedelike siiani ei tunnista. Vaid keefirit on nõus jooma ja seda tassist.



Õues meeldib käia. Unimine võtab juba natuke kauem aega. Vaja uudistada ju.

Meie väike neiu saab peagi 7-kuuseks. Poole aasta parameetrid olid 8400g ja 72,1 cm. Hoiab saledat joont jätkuvalt. Toidukogused pole vahepeal suurenenud. Kaks tahke toidukorda päevas ja piima vahepeale. Hambaid jätkuvalt kaks. Selili naljalt enam ei püsi. Kõhuli keerutab end mööda põrandat edasi. Üritades end käpuli saada, libistab tagurpidi. Tihti tuleb Liisut laua või voodi alt välja päästa.


Täna lõunal hakkas lõpuks ka otse liikuma end käega tõmmates. Seega ROOMAB lõpuks ometi. Kui põlved, põrand, püksid ja sada muud asja nii libedad ei oleks, siis ka käputaks juba. Magamises pole mingeid muutusi. Ikka voodi ja silm kinni. Tõe huvides pean mainima, et kord kaks kuu jooksul ta tõuseb öösel üles. Teeb nalja, sööb kõhu täis ja magab edasi.

Deisi "kaotas" juba teise hamba 21.jaanuaril. Hetke seisuks on 2 kaotust ja 4 võitu. Eile hakkas ülemine vasak loksuma. Niiet piigal on hoog sees. Muidu temaga muret pole. Vahel läheb Liisuga hoogu. Siis vaja natuke korrale kutsuda aga nii armas on neid kahte koos vaadata. Deisi oli nüüd haige. Lõi 39 palaviku kaheks päevaks. Tänaseks on järel nohu ja köha. Kuna väljas ka nii külm, siis lasteaeda ei oleks nagunii viinud. Viimased uudised on, et terve rühm on puudu. Kes külma, kes haiguse pärast. Vot nii. Tema kodusviibimine aga hakkab vaikselt minu närvidele. Ta nii aktiivne.

Aega juba omajagu möödas. Lapsed kasvavad. Osad saavad juurde, osad kaotavad. Tihe aeg.

Lihtsalt paneb imestama, kui kiiresti tänapäevalapsed arenevad. Siiani paneb pead vangutama Deisi suurus. Kuhu see plika küll kasvab. 5,5 aastasena 122cm ja 24kg. Jalanumber juba 31-32. Appi-appi!! Samas ootasin suure õhinaga esimese hamba kukkumist. Vanuses 5a6k3p see sündmus juhtus. Täitsa äkki oli hammas näpuvahel. Esimene, mis tuli täpselt 5a2k tagasi.

Mõni päev hiljem näitas Deisi uusi purihambaid, millel otsad juba väljas. Seega kaotas ühe aga sai kaks uut asemele. Ees loksub juba ka teine. Seega hambahaldjal on tihedad töökuud ees.
See aasta oli Deisi lasteaia jõulupidu Vudilas. Vahva üritus. Kaks tundi kestis. Kuna algus oli kell 16.00 ja tunnike oli üritus ka väljas, siis oli Liisuga veits tegemist. Teatrit me kahjuks ei näinudki kuna kisa ja külma eest pistsime kahekesi suurde majja peitu. Hiljem oli sees meisterdamisi ja pillimängu ning muidugi jõuluvana. Selline masuaegne pikk ja kõhna. Nete-Liis oli omas elemendis lauluringis, kilkas kaasa ja oli suhteliselt heatujuline arvestades üle 2 tunni ärkvelolemist. Sel õhtul koju jõudes oli kogu seltskond läbi, täielikult.


1.Deisi-Anelle Vudilas 20.12 2. Nete-Liis isadepäeva pidu nov. 2011

Liisu sai uue luti ja enne vana hävitamist tahtis Deisi titaks olemist proovida.
Nete-Liis on praegusks 5-kuune juba. Olemuselt on ta endiselt ideaalne laps. Öösel magab 11-13 tundi jutti. Ärkab heatujulisena ja on üldse ääretult rõõmus laps. Tahab omaette nohiseda, samas oskab ka tähelepanu nõuda. Viimast sai ta omajagu kuna issil puhkus 2 nädalat ja siis ei käi ka Deisi lasteaias. Täna oligi üle pika aja esimene päev ilma suure õeta ja kohe mõju olemas. Omaette tekil susserdas end pidevalt kõhuli. Siiani oli keeramine peaaegu olematu peale esimesi keeramisi. Oleks ka aeg. Vanust selleks juba parasjagu. Hammastest ei saa ka Liisu juures mööda minna. Deisi pakkus oma hammast talle aga Liisu ei võtnud vedu. Oli mul detsembri alguses erakorraline arstikülastus, kui tarkusehammas põrguvalu tegema hakkas. Tuli oma hirmuga silmitsi seista ja minna. Hiljem kodus hakkasin Liisu igemeid masseerima nagu iga päeva ja esimese kiku serv oligi tunda. Õnneks ei olnud ige paistes ega tekkinud palaviku.


Juba 1,5 kuud saab Liisu lisatoitu. Kohe alguses ei suutnud ta maitsmisega piirduda. Ikka nii, et kõhu täis saaks. Ja isu on tal hea. Kaks korda päevas. Lõunal soolane ja õhtul midagi puuviljadega. Saime Hippilt kingiks pudrupaki ja see meeldis talle eriti. Samas panen rõhku ikka soolasele, et ei tekiks hiljem probleemi, et laps köögivilju ei söö. Kuna Liisu teine laps, siis olen igasugustest raamatutarkustest vabam, kui Deisiga. Liisu lemmikuks on kujunenud pasteedi võisai. Nii naljakas kuidas ta ümiseb mõnust seda mul süles süües :). Lisatoit pole seedimisele kuidagi halvasti mõjunud. Pigem vastupidi. Varem käis kakamine pikemate vahedega. Nüüd aga saame päevas ikka korra kirja.
Nete-Liis 5-kuuse andmed. Kaal 7900g ja pikkus 69,5cm. Kasvab õhtlaselt nii pikkusesse, kui laiusesse.

Täna sai Nete-Liis linnukese kirja keeramises. Hoolimata mu igapäevastele meelitamistele siiani mingeid edusamme polnud. Nüüd aga kõrin käes ja rätik hunnikus kõhu all tuli esimene ära. Nii vahva!

Kui õigel ajal kaameraga nina ette sattuda, siis saab sellise nunnu seeria. see pole mingi uudis enam, et Liisule meeldib magada. Ikka öösel. Päeval teeb kohustusliku osa ära aga ei enamat. Ööunne jäämine on meil aina varasemaks jäänud. Viimastel päevadel ei eeldanud üldse, et last kell 18.00 uinakule sättides ta magabki hommikuni välja. Kuigi nii tark olen küll juba, et panen igaks juhuks tuduka selga. magab ta sellest hoolimata täitsa hommikuni. Täna küll tegi häält kell 6.00 aga emme autopiloot suras luti suhu ja piiga venitas veel tunnikese unele otsa. Varsti on kella keeramine. Mis siis saab? Jääb lõunast juba ära :)

Hea ikka, kui ma ei peagi oma aega võtma poole kolmeni öösel. Saan tegutseda juba täitsa normaalsel kellaajal ja üritan üheks teki alla ronida.

Elu on lill!!

Järjekordne kuu möödas. Strateegilised numbrid on pikkus 64cm(eelmine kuu oli ikka 61, mitte 63 nagu arst mulle kirjutas) ja kaal 6410g. kuuga juures 810g ja 3 cm. Kui pikkuses ja kaalus on Liisul väike edumaa Deisi ees, siis pea oli Deisil 2 cm suurem. Kolme kuune Nete-Liis on veidi riiakam. Hakkab vaikselt tujusid näitama. Samuti teeb häälekalt Deisile selgeks, kui talle miski ei sobi. Samas talle jubedalt meeldib, kui suur õde talle igasuguseid nägusid teeb ja temaga võimleb. Selles suhtes mul lihtsam õhtul. Pikali eriti olla ei taheta. Nii kui näpud pihku saab, on kohe ülakeha voodist lahti. Kõhulihased on päris head. Kõhuli oleme ka jõudumööda. Harjutame hoogsalt keeramist. Veel eriti hästi ei tule. Haaramine aga tuleb. Ühte Deisi ajast pärit krõbisevat mõmmiraamatut nätsutab mõnuga enne, kui käest lahti laseb. Juttu ja ila jätkub aga kõvasti. Ikka rusikas suus ja lalin taga läbi ilamullide. Vaatame, kas on kuu pärast kaks hammast suus nagu Deisil. Nii nagu Deisit ajab ka Liisut igasugune laulmine naerma. Proovi siis laps magama laulda. Magab jtkuvalt terve öö. Päeval kuskil 2-3 korda ja ühel korral neist 2 tundi.

Nete-Liis kasvab nii et mühiseb. Juba 5,6 kilo ning 63cm. Taas kilo juures ja 4 sendimeetrit otsas. Oeh. Kõik muu nagu eelmine kuu. Magab öösel ärkamata. Päeval on uni rahulikum tööpäevadel. Siis elamine tühi ja keegi ei siiberda ringi kogu aeg.

Pead hoiame järjest paremini ja jaksu ka kauem kõhuli olla. Arst kiitis piiga hästi fikseerunud pilku?! Samuti oskas lapse pealt öelda, et emme oli raseduse ajal väga rahulik :) laps nii rõõsa-roosa. Lõpuks saime eelmine kord ära jäänud süsti ka kintsu. Liisu oli päris vapper. Loomulikult oli algul nuttu aga süles oli vaikus kohe. Puusad on korras uh järgi.

Deisi on jätkuvalt õe vaimustuses. Liisu veel kannatab ta rahmimised ära. Kuigi paaril korral olen märganud ta viltust nägu, kui Deisi talle läheneb. Muidu talle meeldib õde jälgida. Deisist on abi ka mulle. Mõnel korral on ta Liisu isegi magama saanud. Tema õpetas Liisule tudulapi selgeks. Nüüd Nete-Liis uinud puuvillasest lapike näo juures. Söötmised, mähmete vahetuste abistamine ja muu meelelahutus on Deisi puhul igapäevased. Loomulikult minu valvsa pilgu all. Ei usalda neid omavahele. Deisi rääkimistest hoolimata satub vahel hoogu. Ja mis on loomulikult väga positiivne Deisi poolt, ei mingit armukadedust. Eks suuresti ka tänu sellele, et Liisu on ideaalne beebi ja tema kõrvalt jääb rohkem kui küll aega ka suurema lapse jaoks. Kõik saavad oma aja!

Olukorrast "riigis"!
Sügis läheneb jõudsalt. Sama ägedalt toimub meie pisi-preili kasvamine. Kasv 1k1n juba 59cm(+5) ja kaal 4600g(+1000). Deisiga võrreldes on tegu ideaalse beebiga. Kui alguses oli neid tissi-otsas-rippumise päevi ja teinekord õhtuti ka gaasivalud, siis nüüdseks on mured lahendatud. Vähemalt gaasidega. Siiani pole ühtegi magamata ööd. Samuti ei ole pikki kisamistunde nagu esimesega oli. RP-ga nii hästi pole läinud. Iga päev väheneb tuntavalt.
Muidu Liisu naeratab palju ja kõigile. Samuti on "jutustamine" juba päris hästi selge. Lepib ka üksi voodis lesimisega. Lutt, mis alguses suht vajalikuks osutus, on nüüd kasutu. Kaks korda nätsutab ja viskab minema. Deisi oli see eest täitsa sõltlane.
Jalutamised meeldivad. Enamik ajast magab aga on ka uudistamisi. Vannitamine on elu mõnusaim tegevus talle. Mõnuledes paneb vahel silmad kinni. Eks pärastised protseduurid võtavad laste arust alati kaua aega ja siis antakse ka häälekalt teada, et kaua võib.
Elu on lill!

ps. Alumisi pilte vaadates on nagu sarnased aga ikkagi tugevalt oma nägu. Meie lootus pruunide silmade suhtes pole veel kustunud ;)

13.juuli õhtul heitsin 23.00 magama tundega, et järgmine päev pean hakkama oma sõnu sööma. Sain vaevalt neli tundi magada, kui vastik tuikav seljavalu mu äratas. Hetk hiljem oli ka kõhuvalu platsis. Hakkasin vaikselt pikutades aegasid vaatama, 10 minutilised. Paari tunni möödudes ei tahtnud enam voodis olla. Ringi kõndides veidike pikenesid vahed ja muutusid ebaregulaarseks. Kirjutasin varahommikul vennale facebooki õnnitluse ja andsin mõista, et ehk ikka saab kingituse järjekordse õetütre näol. Vastu hommikut sain veel tukkuda enne, kui ülejäänud rahvas ärkas. Kuni 11.30 ei toimunud suurt midagi. Et nagu oli ja ei olnud ka. Sai enne lõunat veel laste ja vanematega ujuma mindud. Väljas liikudes hakkas taas pihta ebaregulaarsed valud. Mingi hetk ei tahtnud enam kõndida ka ja nii istusin auto tagaistmel ja kudusin sokke :) Peale ühte käisime veel mehega Tartus poes. Seal läks olemine suht kahtlaseks. Kodupoole sõites tekkis väike ärevus sisse. Kodus mõtlesin, et täna jääb söök tegemata ja vaatasin oma koti üle. Viimased asjad sisse, pesust läbi ja minekut. Eelnevalt tuli Deisile asja selgitada. Õnneks läks hästi ja peale vastikut Tartu kesklinna läbimist lõunasel tipptunnil, olime 14.45 haiglas. Selle sõidu ajal oli ka mehe ärevus tuntav. Vastu võttis meid meeldiv noor ämmaemand. Kohe pandi ktg käima. Terve aeg valutasin kuskil 6minuti tagant. Teadsin juba siis, et koju lähme juba kolmekesi. Minu suuuureks üllatuseks ja rõõmuks muidugi oli avatus kell 15.30 juba 6cm. Seda siis alates kuskil 12-st, kui valud õues enamvähem regulaarseks läksid. Haiglasse jõudes olid vahed 5-7,8 minutit. Saanud selga haigla sexy-ürbi suunati mind kohe vastas asuvasse sünnitustuppa. Mees läks autost kotti tooma ja ämmaemand pani uue tita jaoks juba riided valmis ja pakendas instrumendid lahti. Et ikka kõik valmis oleks, kui kiireks läheb. Nii ma siis jalutasin pooltundi mööda palatit ringi.

Olemine oli suht normaalne alguses. Järgmise pooltunni istusin põhiliselt voodiserval. Kell 16.30 kutsus mees äe, et avatust kontrollida. Kartis kuulda, et midagi erilist muutunud pole aga võta näpust. Lootekott oli nii all väljas, et avatust kontrollida ei saanudki ja äe soovitas katki teha. Nõus. Peale seda oli selge, et täisavatus ja sinna lauale ma jäingi. Sel momendil oli jube hea pikali olla. Alustasin puhkumistega. Kella enam ei vaadanud kuna kõik käis kiiresti. Mingi hetk tekki "häda" ja algasid pressid. Esimene, teine, kolmas jne. Mingi hetk hakkasin alla andma. Tüüpiline enne lõppu ära kustumine. Teiste ärgitav sõna sundis edasi töötama. Siiski tekkis väike hetk, kui beebi jäi kitsamasse kohta kinni ja südametöö veidi aeglustus. Õnneks saime sellest üle ja peale ma-ei-tea-mitmendat pressi sündis meie preili. Kell oli 17.22.

Ise higist nõretav aga üliõnnelik ning mehel kergendus näost näha. Vaeseke pidi vist sõrmedest ilma jääma presside ajal, kui temalt tuge vajasin :) Beebsu hakkas kohe kõhul ringi sibama. Nälg oli suur aga minu püüdlustest hoolimata ei suutnud ma talle selili olles rinda anda. Nii me maadlesime üle tunni veel laual kuni mind õmmeldi ja seda tuli palju teha. Sain 2.astme lahkliharebendi. Vana lõige ise ei rebenenud ega andnud ka järgi. Ka seesmisi pisteid tuli palju. Oli piiga ju suur oma 36cm pea ümbermõõduga. Kaal 3838g ja pikkus 54cm.

Kuskil 19.30 sai beebi lõpuks riided selga ja papa sülle. Ja siis tissi otsa. Samal ajal toodi mulle ka süüa. Sai lausa sooja putru ja hiljem veel jogurtit. Mina söötsin piigat, mees söötis mind. Kõik rahul ja õnnelikud. Seekord oli endal olemine super hea. Peale esimest sünnitust oli hgb nii madal, et olin tilguti all ja omal jalal palatisse ei jaksanud minna. Nüüd aga oleks vist lausa maratoni võinud joosta. Kuigi jah, jalad ei tahtnud päris kindlalt veel kanda aga ise ma seekord ikka teisele korrusele perepalatisse kõndisin. Minu õnneks saime viimasele vabale palatile jaole. Palat nr. 1+3 ! Olime sel päeval viimased sünnitajad ehk kümnendad. Üks paar kaksikuid andis päeva tulemuseks 11 beebit.

1-päevane Nete-Liis