Söödakse meil kõike ja palju ja koguaeg. Mitte midagi tagasi ei lükata. Hommikul saab veel oma rpa. Aga muidu sööb sama, mida ülejäänud pere. Mõned püreed on tagavaraks kapis igaks juhuks. Teine asi, mida Liisi jätkuvalt hästi teeb on magamine. Muutunud pole muud, kui päeval on jäänud nüüd üks uni u.2-3t. Öösel magab jutti ärkamata hommikuni. Lux..
Püsimatu neiu, kes kogu aeg liigub. Vankriga sõidud on hooti piin. Ikka ise. Aga kivid on huvitavad ja kõlksuvad hamba all ägedalt ja iga toigas vaja järgi proovida. Magama naljalt enam väljas ei jää. Isegi 1,5t autosõit möödus ärkev olles, kuigi uni oli suur. Oma voodis ikka kõige parem. Samuti on raskusi suures voodis magama jäämisega kuna piire pole ja sahmerdatakse palju, 2t on rekord.
Kui Deisil oli probleeme väiksena meeste usaldamises, siis Liisil on just vastupidi. Naised on out alates vanaemadest. Õnneks 16.aastane vennatütar on tema jaoks piisavalt noor, et maal olles sain lapse talle hoida anda. Mehed aga meeldivad, väga. Poejärjekorras koputab onudele seljale ja naeratab. Igal võimalusel otsib seltsi. Kõige lemmikum on onu Avo, kellele ainukesena lööb käed kaela ümber ja ta võikski nii jääda. Sama onu pidi kunagi Deisi mitme aastasena kommidega lõpuks ära ostma. On ikka lapsed erinevad. Liisi aga teeb minu elu natuke raskeks sellise valikuga kuna nüüd ei saa vajadusel anda last ämmale hoida.
Selline meie aastane Liisi ongi. Aktiivne pereliige, kes ei jää sammugi teistest maha. Tihti on esimesena ukse juures, et õue saada. Esimene, kes külmkapi ees näljasena lärmi lööb. Ja kindlasti on ta esimene, kes kuuleb vee sulinat vannis ja sinna sisse hüpata soovib. Meie Totsa, Nossa ja suure söögiisuga Nälg :D
