Palju Õnne, Deisi Anelle!!

Ei hakka vabandusi otsima sellele miks nii kaua pole siia miskit kirjutanud. Juhtub.
Aga mis vahepeal juhtunud on? No elu läheb ikka oma vana rada. Piiga käib vahelduva eduga lasteaias. Aegajalt suudab kerge külmetuse hankida. Teadagi kust kohast. Rõdult kuhu esimesel võimalusel koos issi-papaga ronitakse. Ilmad on viimasel ajal viludad ja ka vihmased. Ma ei kurda aga toad jahedad ja põrandad külmad ning sealt need köhad-nohud taas tulevad. Õnneks ei kesta need üle nädala.
Piigal oli eelmine reede ka suurem konflikt lasteaias. Õigemini ma eellugu ei teagi aga tulemuseks on vasakul käsivarrel ilus ümmargune sinikas ja keskel ilus hambajälg. Võib isegi auguks nimetada. Sai ühe poisi käest veidi sakutada. Pole selliste olukordadega harjunud ja kahjuks udupeana ei küsinud tol päeval, mis juhtus täpselt. Et kas piiga kuidagi provotseeris või mis. Ok, ega vahet polegi, kes midagi tegi. Aga see pole normaalne, et lapsel hambaauk käel. Selle tekitajaga on piigal mingid omad suhted. Teevad korda mööda üksteisele "ära". Nüüd ootangi millal piigale õhtul järgi minnes tema vägitegudest teada antakse.
Aga head on ka juhtunud. Meie laps hakkas putrusid sööma. Juhuu :) Nii hea on kuulata laupäeva hommikul lapse palvet "Emme taha putu ka". Nüüd ei tule vaid endale keeta. Peamiselt läheb käiku 4(5)-helbepudrud. Ja moosi, palju maasika moosi peale.
Ja piiga on kodus laulma hakanud. Eks neil seal aias ju käib teatud päevadel tädi laulmas. Momendil on ühe-lause-repertuaaris "oilii, oilaa..." ja minu jaoks tuvastamatu "Piss,piss, tule tuppa..". See piss-piss peaks kindlasti miskit muud tähendama.
Tulemas on ka üpris tihe aeg. Deisi Anelle saab teisipäeval juba kolmeseks ja see tähendab ainult üht. Saab torti!! :D Eks saab ka. Aga mina lähen tööle ka. Aprilli lõpus andsin endast töö juures märku ja õnneks veel tahetakse mind sinna. Algul anti veidi lootust parema töö peale, millel mu jaoks mugavam graafik. Nüüd aga teen ikka sama mida enne koju jäämist. Momendil hakkan 1. juunist puhkuseid andma. Peale 8 nädalat on näha, kas mind ka edaspidi vajatakse. Vihjati, et ega neil on inimesed nii miinimumi viidud, et mulle kohta pole. Kui pole, siis pole. Ei muretse veel selle pärast. Teen nii palju kui antakse ja eks siis vaatame edasi. Ümber ringi on seda masendust ja stressi niigi palju, et üritan ikka positiivset meelt hoida.
Vahelduseks üks pilt endast ka. See ülesvõte annab vihje minu uue armastuse kohta. Aitäh, Viki, et mu sellesse tõmbasid. Ega ma ei kurda. Kahju vaid, et varrastele nii vähe aega nüüd jääb.


Pildistas Tiina/tintsik
Kohaks Tartlaste kokkusaamine 4.aprillil.

Üle ajab

Täitsa üle kallaste. Emajõge mõtlen.
Pühapäeval sai mees kummikuga veel jõeni, kuid täna arvatavasti see enam ei õnnestuks.
Jõeäärne maa on kuivenduskraave täis ja seoses suure soojaga on ka kraavid omakorda täis. Päikeselise ilmaga nagu täna on kogu vesi näha. Milline sillerdus! Õnneks on majadeni veel ruumi.
Esimene video tehtud eile, 6. aprillil. Teine siis täna.



Vägev miljonidollarivaade meil :D

Et asi lõpuni rääkida, siis ei saanudki targemaks mis piigal viga. Lihtsalt jamade kokkulangemine ühele ajale. Esmaspäeval käisime perearsti juures vereproovi andmas ja teisipäeval viisime uriiniproovi. Mõlemad olid puhtad kui esimene lumi :D Niiet müstika. aga eks väikestega ikka aegajalt juhtub selliseid imelike asju. Aga ära hirmutavad, paganas.
Täna käis aias juba. Loodan, et nüüd peab ikka kauem vastu kui 5 päeva. Aprilli lõpus tuleb pildistaja lasteaeda ja tahaks ikka ka ilusaid pilte piigast saada :) Täna anti ümbrik koos tellimislehega.
Ja mina täna kohe puhkasin. Peaaegu midagi ei teinud. No põrandad, nõudepesu ja söök. See hädavajalik. Muul ajal üritasin oma käsitöösoolikat lahti puhuda. Vist peaaegu õnnestus. Homme üritan veel kuna laupäeval peab asi igatpidi läbikäima :P Tahaks Viki juhendamisel ka midagi ilusat teha.

Tunnen ennast täitsa saamatuna. Kuna piiga pole eriline põdeja, siis enamuste haiguste/viirustega mul kogemus puudub. Täna hommikul ja lõunal piiga oksendas. Eelnevalt kurtis "aiai" kõhupiirkonnas. Arusaadav, kui seest keerab. Mil põhjusel, ei osanud arvata. Nohu pole, köha samuti mitte. Kõht käib läbi nii nagu peab. Peale lõunat lõi väikese palaviku üles. Tahket toitu ei taha üldse. Õnneks on suur piimasõber, samuti läheb puljong alla. Täiesti juhuslikult panin tähele, et kurgus on midagi. Meeletu meelitamise peale sain ta lõpuks keelt näitama. Nii jõudis minuni tõsiasi, et kogu jama mandlites. Eriti paremal on näha väike "moodustis". Nüüd olen äraootaval seisukohal, kas minna erakorralisse või oodata esmaspäevani ja minna perearsti juurde. Momendil magab rahulikult ja tundub, et palavik on ka taandunud. Arvatavasti saaks esmaspäevani oodata, kui ta sööma saada ilma, et kõik uuesti välja ei tuleks. Muu teda ei häiri üldse. Kui küsida, et kas on aiai, siis vastab kindlalt ei. Arvatavasti on mandlite taga ka nädala algul ootamatult tekkinud lööve põskedele. Aegajalt talle miskit toidu sees ei sobi, siis pepu või jalad sügelevad. Aga sellist löövet näos ei mäletagi :S

Pilt pole täna tehtud


LISATUD 29.03
Käisime siiski eile vastuvõtus kuna piiga ärkas enne 23.00 nuttes üles ja kurtis aiaiat taas. Palavik oli samuti. Just kõhu pärast võtsime sõidu ette. Kohale jõudes ei avastatud miskit. Kõht ilusti pehme ja ei olnud valulik. Kurk veidi punane on aga minu muret mandlite pärast arst ei jaganud. See olevatki norm, kui veidi paistes. No eks näis. Lõpus tekkis juba lolli tunne, et viisime pea terve lapse näidata. Samas sai kinnitust, et ei ole midagi kõhuga ega mandlitega. Lihtsalt uus viis piigal viirustele reageerida. Täna on kõik ok. Sööb ja palju, palavikku pole. Millegi üle ei kurda. Jonnib ka nagu alati. Niiet jah, nagu ikka. Ootamatult tuleb ja sama kiiresti läheb.

Juhtus see, mis pidigi juhtuma, vähemalt ma arvan nii. Eelmine nädal jõudis piiga kolm päeva lasteaias käia. Kolmanda õhtul talle järgi minnes juba tundsin, et kuidagi kuum/palav. Õhtul kodus kraadides oli 38,9. Järgmistel päevadel palaviku polnud, kuid naasis nohu. Okey.
Nüüd nädala algul tõusis taas kahel päeval palavik :S Ikka sinna 39 alla. Täna teine päev ilma. Julgesin isegi välja minna. Õnneks vaikne ja suhteliselt pehme ilm. Ega jaksa ju 1,5 nädalat nelja seina vahel passida. Rühmas olevat enamikud haiged. Eile käis vaid 4 last aias. Meie siis üritame taas esmaspäeval. Köha on veel kallal.

Õnneks piirdus piiga seekord vaid aevastamise ja vesiste silmadega. Täna seega "tööpäev". Ei läinud üldse rühma kaasa. Tegin talle tadaa kuigi ega ta selest hoolinud. Vaatas korra üle õla ja ei midagi. Loodan, et ka magamine läheb edukalt seekord.
Ise lõpetasin "Mamma Mia" vaatamise.

Laupäeval krabasin filmipoest DVD kaasa. Lihtsalt fantastiline!!! Kinosse mingil põhjusel ei jõudnudki vaatama minna. Kuigi algul tundus plaadi hind kõrge aga peale kolmandat korda vaatamist olen jätkuvalt veendunud, et see on igat krooni väärt. Minusugusele romantilisele hingele on see film suht raskesti talutav, heas mõttes ikka. Kui hakkad juba ühest emotsioonist välja tulema, saad uue kaela. Puhkamisaega ei anta :)
Ei ole ennast kunagi eriliseks ABBA fänniks pidanud, kuid mis salata, laulud on kaasahaaravad.
Ei. Kasutan veel võimalust, et üksi kodus ja vol.4 läks käima!


EDIT

Päev läks hästi. Piiga jäi ilusti lõunal magama koos teistega. Enne olevat isegi söönud natuke. Õhtul ei tahetud vaid koju tulla. Nüüd on siis söömisejama jäänud.