Eile saime kogu perega 21.30-ks magama. Päris mõnus oli hommikul juba ärgata. Piiga tõusis seitse täitsa ise. Sai veel papale aknal lehvitada.
Aias läks ise rühma. Ma korraks ukse vahelt vaatasin aga siis taas koju. Tagasi sinna jõudes nad juba panid riidesse õue minekuks. Ikka jube see 12 lapse riidesse panek. Tegu ju alates 2 aastastest kellest enamik veel ise ei oska või siis ei taha nagu meie oma ;) Kõige hirmsam on see trepp kust alla peab minema. Rühma ruumid tehti kooli teisele korrusele. Kui üles lähevad kõik ilusti ja ilma probleemideta, siis alla tuleks kui kindad käes ja rasked saapad jalas, lisaks paksud riided.... jube. Täna oli meid suuri inimesi 4 ja nii samie jaokaupa ikka lapsed tervelt õue, kuid kui kasvatajad jäävad kahekesi? Ma ei taha mõeldagi mismoodi nad saavad.
Õues oleks on omamoodi ooper :) Ei taha keegi kasvatajaid kuulata. Ikka pea selga ja oma teed. Ei ole ju harjutud rivis käima. Deisist on saanud täielik suuvooder. Kui ta lõpuks tähelepaneb mida kasvataja räägib, siis ta seda teistele üle kordab. Kui mõni väike nutab, siis läheb lohutab ja teeb kalli. Kui keegi liiga maha jääb, siis võtab käest ja toob teiste juurde. Samas teeb ta seda vaid siis kui tal endal midgai huvitavat silmapiiril pole. Enamik aja ta ei taha kuulda, mida täiskasvanud talle räägivad.
Täna oli lõunauni tal 2,5 tundi. Nüüd õhtul täitsa norm laps. eile jäi uni millegi pärast lühikeseks ja väsis õhtuks päris ära.
Homme veel poolik päev ja järgmine nädal jätan maga juba. Paistab, et talle täitsa sobib see lasteaiaelu. Momendil vähemalt. Ei tea kas tuleb tagasilööke ka?!