Tere

Mina olen Tiia aka Sapsi ja selle blogi omanik.
Nagu öeldakse, et vahepeal on palju vett merre voolanud. Eriti tabav on see tänavuse kevade kohta. Õnneks me kolmandal korrusel ja ujutamise ohtu veel sel aastal ei tunnetanud :) Samas eramaja naabrid olid jamale vääääga lähedal. Hoovist kanuuga otse jõele :) Me oma rõdult veel kala püüda ei saanud .

Hakkasin juba kirjutama sellest jubedast suvekuumusest, mis täpselt minu puhkuse ajaks Eestisse saabus. Aga näedsa, sadama hakkas. Kaks päeva ujutas Tallinnat. Nüüd jõudis lõunasse ka. Õnneks ilma välgu ja müristamiseta. Pidime piigaga hommikul linnapeale minema. Nja, vaatab, mis seis selleks ajaks on.

Ühesõnaga jah, elame veel. Üritan siia aegajalt sattuda. Võiks ju. Kui just tööl ei ole või vardad käsi klaviatuurist eemal ei hoia. Jajah, ikka käsitöötan. Sellest ei saa üle ega ümber.

Natuke nalja teemal rõdu kauniks.

Eelmine aasta sain ämma käest kastidesse lilli(ei mäleta nime). Sügisel ei viitsinud kaste korralikult tühjendada ja nii tõmbasin kuivanud juurikad lihtsalt välja. Ühest kastist aga kätte ei saanud. Ok, jätsin nii nagu oli. Vahet pole ju. Kevadel hakkas selles kastis miskit rohelist pead tõstma. Arvasin, et vana juurikas(ikka otseses tähenduses) on uuesti kasvama läinud. Mida suuremaks taimed kasvasid, seda rohkem pani kukalt kratsima. See nüüd küll sama lill pole, mis eelmine aasta. Aga noh, peaasi, et midagi ikka kasvab. Istutasin ühe tundmatu taime ka teise kasti. Kui need tundmatud olid juba rohkem kui poolemeetrised ja õitsema hakkasid, tekkis täielik blondiini tunne (sry, heledad pead). Need ju päevalilled!! -hallo :) Söötsime neis kastides talv läbi linde, päevalilleseemnetega ja nokkides tallati neid ka mulda. Nii need varred mulle sinna kasvasid. Ehtne maalaps küll, ei tunne päevalille ära :P

Maila, maale tuleme, millalgi lähiajal. Paar päeva oleme Krista juures Võiveres ka.